Jutlus Mt 4: 1-11
Paastuaja esimese pühapäeva teemaks on Jeesus - kiusatuste võitja. Kui Jeesus alustab oma avalikku tegevust, on kaks sündmust, mida võib lugeda selle alguseks. Ristimises võidis teda Püha Vaimu poolt Messia ülesandeks, kõrbekiustuste võitjana pühitseti teda tõelise inimesena täitmaks oma ülesannet inimeste keskel. Jeesus jätab meile tõelise inimesena eeskuju, mille suunas saame ise suunduda omaenda igapäevases usuvõitluses.
Selle võitluse lähtekohaks või alguseks on ristimine, mille läbi oleme saanud Iisraeli kodakondsuse ja kõikide tõotuste pärijaks. Ilma Püha Vaimu õnnistuse ja väeta, ei suuda me kiusatustes püsima jääda, kuhu me vältimatult ikka satume. Seepärast õpetab Jeesus paluma, mitte ainult igapäevast leiba, vaid ka kiusatusse sattumise eest, et me neisse ei langeks. Ennekõike tuleb meil otsida Jumala riiki ja tema õigust. Selleks juhib meid Jeesuse enda eeskuju, kui ta valmistub oma vaikuse aastatel avalikuks tegevuseks. Selle juurde kuulus keskse tegevusena Jumala sõna uurimine ja palve.
Sellega on nii nagu ka meie keele arenguga. Tähistame ju järgmisel nädalal, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil emakeelepäeva. Kui me ei loe emakeelset tekste ja raamatuid, meie keel ei arene. Olen kuulnud, et lapsed ja noored loevad parema meelega ingliskeelseid tekste kui oma emakeelt, mistõttu ei pea imestama, et nende keelekasutusse on tulnud hulganisti ingliskeelseid väljendeid või me kuuleme kedagi rääkivat omavahel inglise keeles, selle asemel et suhelda oma emakeeles.
Kui me ei loe piiblit, ei kogu endasse selles olevat sõnavara, siis ei saa ka Püha Vaim meile avada seda, mida me ei ole lugenud. Piiblit ei saa samas lugeda ja uurida nii, nagu seda tegid kirjatundjad, kelle kohta ütleb Jeesus: Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust. Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu. Jh 5:39-40
Jeesuse elust on suurem osa ettevalmistus tema avalikuks tegevuseks ja väiksem osa selle täitmine, milleks ta on maailma ilmunud. Ka apostel Paulus viidi pärast Damaskuse teel juhtunud pöördumissündmust tema kodulinna Tarsose vaikusesse enne, kui ta oli valmis saama paganate apostliks.
Selle maailma ja taevaaluseid kurjuse jõude saab võita üksnes Jumala Sõna ja palvega. Nii nagu lahingusse ei ole mõistlik saata vähese väljaõppega sõdureid eesliinile võitlema, ei ole ka vähese kogemusega vastpöördunuid mõistlik saata vaimuliku sõjapidamise eesliinile. Kui juba Jeesus ja tema apostlid vajasid enne tööle asumist pikka vaikuseaega, et ennast laadida, vajame seda ka meie.
Miks meil on siis vaja end varustada piltlikult vaimuliku sõjavarustusega. Meie vastane hingevaenlane võib end riietada kasvõi vaguse ingliks. Ta võib tungida meie elu kõige varjatumatesse paikadesse ja hetkedesse. Ta võib meie võitmiseks kasutada samu relvi, mida loodame kasutada ka meie, ehk Jumala sõna. Ta teeb seda viisil, et ta tõstab Jumala sõna kontekstist välja mõne sõna või lause ja rajab sellele oma tõestuse.
Meie vendade süüdistaja saatan tunneb pühakirja paremini, kui ükskõik milline piibli uurimisele pühendunud ajalik inimene. Kirikuisa Ireneus (130-202) toob oma raamatus „valeõpetajate vastu“ näite, kuidas nemad piiblit tõlgendavad. Nad loovad piiblist oma pildi, nagu mosaiigi, et võtavad väikeseid osasid õigest pildist, aga panevad selle kokku nii, et algne pilt saab uue kuju ehk tõlgenduse. Kui piiblist kogutakse kokku mõned lõigud või osad, ei tähenda see seda, et lõpptulemus oleks kristliku ja apostliku usu kohane.
Kui Jumal kasvatab meie usku oma sõna ja armuvahendite, ehk ristimise ja armulaua kaudu, siis on ka need vastase kõige suurema tule all. Võime endilt küsida, kui paljud vanemad soovivad oma lapsi või inimesed iseennast ristida või ka juba ristitud inimesed osaleda igapühapäevaselt pihil ja armulaual? Kas ei ole mitte nii, et just siis, kui me soovime kirikusse tulla, tuleb meile midagi muud ette ja me lükkame kiriku külastuse taaskord edasi. Teinekord saab meist võitu ka lihtsalt laiskus või mugavus. Kui me aga ei loe Jumala sõna, ei palveta ega pea koguduse osadust, oleme nagu üksikud lambad, kes on lahutatud oma karjast ja karjastest ja kes on seetõttu huntidele kergeks saagiks.
Jumala tahte täitmine ja tema järel käimine ei ole kergete killast, kuid püsimajäämiseks on see ainus tee. See, kes hakkab Jeesust järgima ja asetab käe adra külge, ei tohiks vaadata tagasi, et tema aetud vagu ei muutuks kõveraks. Iga Jumala riigi tööle kutsutud satub ühe või teisel moel võitlusväljale. See, kes nõustub kutset saades, kaotama midagi oma elu mugavusest või suhetest, saab viimselt mitmekordselt tagasi.
Kui Paulus oleks võtnud kuulda talle head soovivaid kaasusklikke, et ei tasu oma elu ohtu seada, oleks ta võinud veeta rahuliku pensionipõlve Kaisarea koguduse keskel, aga sel juhul ei oleks ta lõpetanud oma võidujooksu. Kui teda ei oleks vahistatud, mida vabast tahtest ei soovi ükski inimene, ei oleks ta pääsenud vanemate ja kuningate ette tunnistama evangeeliumi. Sel juhul oleksid jäänud sündimata tema kirjad nii vanglast kui kirik Roomlastele. See oleks muutnud meie mõistes UT tunnistuse Kristusest oluliselt vaesemaks.
Jeesust kiusati nii kõrbes kui linnades. Meie esmased kiusatused on seotud meie põhivajaduste ehk igapäevase leiva hankimisega. Kui see oleks võimalik, siis sooviksime võimalusel seda saavutada võimalikult väikese vaevaga. Meile tundub, et meie tööd ei hinnata piisavalt ja me saame selle eest liiga vähe palka. Tänapäeval võib see väljenduda ka sellest, et füüsiliselt väljakutsuvat tööd ei soovita väga enam teha. Võimalusel on eelistatum selline töö, kus peab nägema vähem vaeva ja töö võimaldaks võtta aega ka puhkamiseks, mille eest saaks teha vähemalt korra aastas mõne soojamaa reisi.
Sarnane soov oli ka kadunud pojal, mistõttu otsustas ta jätta seljataha kodu ja maaelu rasked ülesanded ja minna Vahemere äärde puhkama ja elu nautima. Me teame, kuidas see lugu lõppes. Selleks, et käia mööda laia teed, mis võib meid viia hukatuse äärele, ei pea väga palju vaeva nägema.
Linnas on võimalusi, ehk erinevaid teid ja valikuid, muidugi veelgi rohkem. Keskustes kuhu koonduvad inimesed, poliitikad ja raha, on suurimateks kiusatusteks võimu ja tuntuse taotlemine. See on kiustuseks ka kristlastele, kes hea meelega pööravad enam tähelepanu tuntud nimedele või juba ette reklaamitud koosolekutele, kus inimesed saavad, lubaduste kohaselt, imede läbi tagasi oma tervise.
Tundub, et auliste inimeste ja edule suunatud teoloogia müüb ka kristlikes ringkondades rohkem kui risti teoloogia. Esimese järgi nagu ei kuulukski õige kristlase ellu kannatused, haigused ja raskused. Selle kohaselt ei lööda jalga kunagi vastu kivi, kui meil oleks vaid rohkem usku. Selles lubatakse asuda ususammu kaugemale igapäevese elu muredest ja langenud maailma valust ja vaevast. Selline õpetus viib kristlase kaugele kristluse olemusest ja teeb ta samas sõltuvaks üha uute kogemuste taotlemisest mis on tavaliselt emotsioonidest laetud hingelised ilmingud. Valede motiivide ja prohvetite eest hoiatab oma rahvast juba prohvet Hesekiel 13:17
Usu palve suudab saavutada palju ja Jumal tegutseb Jeesuse kaudu, kelle läbi sünnib suuremaid ja väiksemaid imesid, aga meile ei ole nende kordumist automaatselt garanteeritud. Palvevastused antakse sageli alles siis, kui me oleme sattunud oma jõu ja võimaluste ammendumiseni. Jumal ei anna omadele rohelist rada, nagu Tallinnas mõned autod sõidavad ikka bussidele ja taksodele mõeldud rajal, et kui võimalik, siis valime ikka kiirema ja kergema tee. Saatan pakub Jeesusele võitu ilma kannatuse ja eneseohverduseta. Ilmselt inimlikust seisukohast pakuvad jüngrid hiljem ka Jeesusele, et ta ei läheks Jeruusalemma ega seaks oma elu ohtu. Jeesus peab seepeale Peetrust sõnadega nuhtlema, et ta on sellest olukorras saanud saatana enda tööriistaks. Meiegi võime osutuda olevat Peetruse olukorras, kui me ei võta kanda oma risti ja ei järgi Jeesust ka siis, kui see ei tundu meile kõige mugavam või otsem rada.
Eile saadeti Mustvee kirikus viimasele teele 89 aastaset igavikku lahkunud Eenok Haamer. Elupõlisel vaimulikul oli kindel veendumus, et ka ebaõnnestumised, hädad ja kõiksugu viletsus pöördub lõpuks inimese kasuks, juhib ja õpetab. Või nagu ta seda ise väljendas: „Jumal ei vii meid kannatustest mööda, vaid kannatustest läbi. Ja see teeb meid tugevaks.
Kiriku suureks kiustatuseks on olnud läbi aegade toetuda käesoleva maailma ajastu vaimule ja mitte Tõe Vaimu juhtimisele. Siinkohal tasub meenutada apostel Pauluse sõnu Rooma kirjast: „Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.“ 12:2
Hingevaenlane kiusab Jeesust kõige ohtlikumal alal, et ta kummardaks selle maailma valitsejat, kes pakub talle selle eest maailma kaasvalitsemist. Ajalikku võimu ja edu taotlev kirik asetab end ilmutusraamatud kirjeldatud Laodikea koguduse olukorda, kelles kirikuisa Augustinus näeb lõpuaja kiriku langemist. Sellisesse olukorda sattumist saab vältida üksnes Jeesuse poolt antud eeskuju kohaselt, asetades selle vastu Jumala sõna.
Jeesus saadab saatana minema, pühakirja sõnaga: Kummarda Issandat, oma Jumalat ja teeni ainult teda!” Siis jättis kurat Jeesuse rahule. Ja vaata, ingleid tuli tema juurde ja need teenisid teda. Pärast seda pöördus Jeesus Vaimu väes tagasi Galileasse ja kuuldus temast levis kogu ümbruskonda. Seal oli tal meelevald toita tuhandeid näljaseid viie leiva ja kahe kalaga. Aga veelgi olulisem on see, et ta ise on taevast alla tulnud elav leib, kes toidab igat Jumala otsijat. Paastuaeg kutsub ka meid võitma oma kiusatusi. Kuna Jeesus oli kiustaud nii nagu ka meie, saab ta aidata meid ja anda meile meie võitluses kannatlikku meelt ja väge jääda püsima Jumala sõnal.
Iga kristlane ja ristitu vajab Jumala sõna õpetust nagu laps kasvamiseks täisväärtuslikku toitu. Usk on usaldus ja oma lootuse panemine kolmainu Jumalale, kes on selline nagu ta on, sõltumatult sellest mida meie või keegi teine temast arvab. Jumal on end meile ilmutanud oma sõna ja armuvahendite ristimise ja armulaua kaudu millest me saame osa koguduse keskel.
+ Anti Toplaan