Apostlite tegude raamat on kiriku alguse lugu, see on lugu Kristuse missiooni jätkumisest kiriku kui Tema ihu ja usklike kogu kaudu. Seepärast sõnastatakse kohe raamatu alguses selle missiooni sisu ja eesmärk ning selle elluviimise eeldused: rõõmusõnum Jeesuses Kristuses teostunud lunastusest peab jõudma «ilmamaa äärteni» (Ap 1:8), selle sõnumi esimesteks kandjateks on Jeesuse ülestõusmise tunnistajad, ning selleks, et nad võiksid neile antud ülesannet täita, vajavad nad Jumala Püha Vaimu väge, juhtimist ja tarkust. Jumalal on meist igaühega oma lugu ja meil temaga mida mõistes ja kogedes saame me anda tunnistust inimeste eest, Temast, kellele kuulub au meile uue elu kinkimise eest!

Jumal valas oma Püha Vaimu apostlite peale tulekeeltena ning selle keskseks anniks olid erinevad keeled, mida nad Püha Vaimu väes ühtäkki rääkida suutsid – selleks, et kuulutada kõigile, keda nad kohtasid, nende oma emakeeles Jumala suuri asju, s.t Jeesuses Kristuses teostunud lunastust. Jeesus oi jüngritele enne taevasseminemist selgelt öelnud, et nemad ise peavad olema valmis minema kõike maailma, kõigi rahvaste juurde kuni ilmamaa äärteni. Kuidas anda inimestele edasi kogemust Jumala päästest on küsimus, mis ei ole aktuaalne mitte ainult teiste keelte, vaid ka sama keelt kõnelevata inimeste vahel. Püha Vaim on see, kes toob meile arusaamise Jumala sõna kohta ja annab meie kuulutatu arusaadavat edasi neile, keda Vaim ise on kiriku ja kogudusega liitmas. Rõõmusõnumi kuulutamine – erinevates keeltes ja tihtipeale ka erineval viisil – on iga kristlase kutsumus ja ülesanne.

See on kiriku kutsumus ja ülesanne ka tänapäeval: kuulutada kõigile rahvastele ja viimselt igale inimesele arusaadavas keeles ja arusaadaval viisil seda, mis on kõige tähtsam: rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest, kes on päästeks igaühele, kes usub ja kes ristitakse.

Jeruusalemma kogunenud ja nelipühasündmusest osa saanud inimeste hulgas oli palju neid, kes apostlite sõnumi rõõmuga vastu võtsid – esimesel päeval kokku kolm tuhat hinge. Ka nemad said Püha Vaimu anni ja kiriku missioon sai sestpeale ka nende ülesandeks.

Paraku oli veelgi rohkem neid, kes ei võtnud seda sõnumit vastu, kes koguni pilkasid apostleid. Ka siin ei ole mingit erinevust sellest, mida kirik on pidanud kogema läbi kõigi aegade ja kogeb praegugi. See ei tohi kristlasi araks teha – mõtleme ka Jeesuse tõotusele Evangeeliumis: «Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!» (Jh 14:27) – ja see ei tohi panna kirikut talle usaldatud sõnumit häbenema ega seda maailma (või koguni pilkajate) meeleheaks mugandama. Peetrus ütles oma esimestele kuulajatele: «Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!» (Ap 2:40) – ka selles osas ei ole inimkond ajaloo jooksul muutunud. Tänu Jumalale ei ole aga muutunud ka selles osas, et inimkonnale on endiselt avatud pääsetee.

Luterlik kiriku 500 aastapäeval 2017 aastal istutati üle Eesti enam kui 500 õunapuud. Sellel aastal tähistab Kuressaare kogudus oma esmamainimise 500 aastapäeva, mille üheks nähtavaks märgiks istutasid Nelipühal koguduse liikmeks õnnistatud leerilapsed kiriku hoovi ühiselt õunapuu, kus igaüks sai panna oma labidatäie mulda, riisuda õunapuu ümbrust ja kasta seda värske veega. Nelipüha vaimus saame meie olla Kristuse kaastöölised, aidates koguduse ja kirikiu juures kaasa kastmisele ja kasvatamisele, aga Jumal on see kes kasvatab. Andku Jumal oma Vaimu, et tema kogudus võis kasvada Kristuse tundmises!

 Õunapuu istutamine Nelipühal Kuressaare kirikuaias.      Foto: Anti Toplaan

2022 Suveleerikusrus 28.06 - 31.07 leeritunnid T ja N kl. 19.15 koguduse majas

2022 Sügisleerikursus 5.10 – 18.12 leeritunnid K kl. 17.30 koguduse maajs

Info ja registreerimine koguduse kontaktidel tel. 45 36 560 e-post: kuressare@eelk.ee