Jutlus  Mk 2: 1-12

Kuuldus Kapernaumas toimunud Jeesuse imeteost oli levinud kiiresti. Evangelist Markuse järgi oli Naatsaretist pärit rabi õpetanud sabatil ajal kohalikus sünagoogis ja ajanud ühest mehest välja kurja vaimu. Seejärel oli ta tervendanud palavikust Peetruse ämma, ning palju teisi haigeid ja kurjade vaimude poolt vaevatuid. Viimastel keelas ta avalikult rääkida, kuna need tundsid temas ära Jumala püha.

Kui ingel Gabriel kuulutab Maarjale ette, et ta jääb üleloomulikul moel lapsootele, siis peab lapseema sündivale poisslapsele panema nimeks Jeesus, mis tähendab „Jumal päästab.“

Oma avaliku tegevuse alguses antakse Jeesuse kätte prohvet Jesaja raamat. Ta rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud: „Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.” Lk 4: 18-19

Kui seejärel vaatavad kõikide silmad küsivalt Jeesusele otsa, vastab ta: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.“ Meie teame, et Jumal on oma Pojas Jeesuses Kristuses sündinud inimesena ja tema kätte on antud kogu meelevald nii taevas, kui maa peal. Tema on tulnud selleks, et vabastada meid pattudest, haigustest ja kurjade vaimude mõju alt.

Märkimisväärne on see, et vaimne maailm on tõsiasi, millega mitte arvestamine ei muuda seda olematuks, küll aga mõjutab see tervet nähtavat maailma ja selles elevaid inimesi. Inimene võib olla personaalse kurja meelevalla all, seda ise endale tunnistamata, aga kurjad vaimud võivad saada ka meelevalla inimese üle, kui inimene ei ole palunud Jumalat oma elu päästaks ja lunastajaks, kuna meie ise oleme personaalse kurjuse ees suutmatud temaga võitlema. Seepärast ajas Jeesus esimese asjana välja kurja vaimu mehest, keda ta sünagoogis kohtas.

Vaimud, kes oli saanud inimese enda meelevalla alla, kõnelesid tema häälega mitmuses öeldes:  „Mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid hukkama? Ma tean, kes sa oled: Jumala Püha!  Ja Jeesus sõitles teda: „Jää vait ja mine temast välja!

Kurjast vaimust vaevatu mõtlemine ja tahe on rikutud. Otsekui kellegi sunni all tegutsedes räägivad nad sõnu ja teevad tegusid, mida nad ei saa ise pidada enda omaks ja sageli nad ka ei mõista, miks on ta midagi sellist öelnud või teinud. Neid sundiv jõud ei asu neist väljapool, vaid nende sees. Selle jõud, kes neid millekski selliseks sunnib, on suurem kui inimese enda tahtejõud. Tavaliselt on see saanud alguse väikestest järeleandmisest, nagu alkoholi puhul esimesest viina või õlleklaasist, abielu rikkumise korral süütuna näivatest suhetest või kelmide puhul sellest, kui inimene jääb nende juttu uskuma. Hullem on olukord juhtudel, kui inimene teeb kurja täie teadlikkuse juures. 

Kuidas oli lood nende alaealiste puhul, kes sellel nädalal tapsid julmalt 42 aastase alevivahel kõndinud mehe, selgitavad välja uurimisorganid, aga selle juures kõlavad üha otsitumalt need hääled, kes on vastu koolides religiooniõpetuse andmisele ja püüavad haridussüsteemist hoida eemal iga kristlikuna tunduva algatuse. Ilmselt ei ole vaja lisada, et tapmine, aga ka igasugune inimese alandamine või ohtu seadmine on kristluses tabu, mille rikkumisel on otsesed tagajärjed ennekõike teo tegijale endale.

Meile võib tunduda, et natuke võib proovida igat asja. Kui inimene ei ole ristitud, ei oska pöörduda palves Jumala poole, ei tunne tänapäeval isegi Meie Isa palvet ja tegeleb näiteks esoteeriliste praktikatega, on tal reaalne oht langeda Jumalavastaste jõudude meelevalla alla, millest võib olla keeruline vabaneda.

Seepärast peaksime iga päev paluma. Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka mee peal!“ ja „päästa meid ära kurjast!“

Jeesuse tuntus oli Galileas asumise päevil kasvanud ja igal päeval tuli tema abi paluma üha rohkem inimesi. Nii oli Peetruse ämma maja ja selle ümbrus rahvast tulvil. Avatud uste ja akende kaudu kostus tema õpetus ja sõna ka maja seintest kaugemale. Alates 1980 aastate keskpaigast olid meie kirikute jõulujumalateenistused muutunud sedavõrd rahvarohketeks, et suuremates linnades pandi kirikute uste kohale võimalusel kõlarid, et kirikus toimuv kostuks ka kiriku ümber olijate kõrvu. 1988. aastal ei saanud seda enam ka avalikult takistada ja selle aasta jõulujumalateenistust kanti esimest korda üle juba Eesti Televisioonis. Täna peame seda iseenesestmõistetavaks, et suuremete koguduste jumalateenistused on nii otse kui järelkuulatavad või vaadatavad, erinevates raadio ja sotsiaalmeedia kanalistes.

Kapernaumas oli üks halvatud mees, kes ei saanud ise tulla Jeesuse juurde, aga ka nelja mehe poolt kantuna ei pääsenud rahva rohkuse tõttu kuidagi majja, et tuua ta Jeesuse juurde. Markus kirjutab: „Ja kui nad rahvahulga tõttu ei saanud teda tuua Jeesuse lähedale, võtsid nad katuse sealt kohalt lahti, kus ta oli, ja teinud augu, lasksid alla kanderaami, millel halvatu lamas.“

Meeste järeleandmatus ja leidlikkus tunnistab nende usust ja usaldusest, et Jeesusel on meelevald halvatu tervendada. Meile ei räägita, kas need neli meest olid halvatu pereliikmed, sõbrad või abiks palutud juhuslikud mehed. Markus tunnistab: „Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Poeg, sinu
patud on sulle andeks antud!”

Mõnikord võib juhtuda, et haige või ka muidu raskustes olija, ei suuda ka ise uskuda ja loota, et keegi võiks teda aidata. Siis on oluline, et leiduks neli või kasvõi üksainus, kes usub ja kes saab toetada ja avada ligipääsu Jumala võimalustele ja tegelikkusele.

Issand vajab neid teenijaid ja kandjaid, küsides meilt endilt: keda sina saaksid kanda Jeesuse juurde. See võib sündida palvetades, hädas või hingeahastuses oleva inimese pärast. See võib toimuda kuulates ja kõrval kõndides, kutsudes kedagi koguduse osadusse või väikeringi. Eelmisel nädalavahetusel Tallinnas toimunud „Lootuse aeg“ festivalil tegi oma otsuse, anda oma elu üle Jeesusele umbes 700 inimest. Igaühe nende taga on olnud üks või mitu eespalvetajat ja teevalmistajad ja sellel nädalavahetusel osaleb neist enamik esimest korda oma kodulähedase koguduse jumalateenistustel.

Apostel Paulus julgustab meid: „Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.“ Gl 6:2

Kuna järgmise aasta kevadeni kestab raamatuaasta, saab Jeesuse juurde kedagi juhatada lugedes raamatute raamatut ehk piiblit, kellelegi, kes seda ise mingil põhjusel teha ei saa. Paulus julgustab oma usupoega Timoteost: Ole hoolas kogudusele pühi kirju ette lugema! Johannese ilmutusraamatust saame lugeda: „Õnnis on see, kes loeb ilmutust, mille Jumal temale on andnud, ning need, kes kuulavad neid ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud.“ Jh 1: 1-3.

Kuna usk on Jumala and, siis selle saamiseks tuleb lugeda ja kuulata Jumala sõna, mida kinnitab ka Ap. Paulus:  „Usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu.“ Rm10:17

Kristlik tunnistus lähtub reeglina isiklikust kogemusest. Kui Peetrus ja Johannes kutsutakse juutide suurkohtu ette, keelatakse neil rääkida ja õpetada Jeesuse nimel. Peetrus ja Johannes vastasid aga neile: „Otsustage ise: kas Jumala ees on õige kuulata teid rohkem kui Jumalat? Meil on ju võimatu jätta rääkimata seda, mida me oleme näinud ja kuulnud.” Ap 4: 18-20

Jeesus ei tervendanud mitte ainult haigeid ja teinud imetegusid, vaid õpetas ka Jumala sõna. Kui kandjad lasksid halvatu Jeesuse ette, ütleb Markus, et Jeesus nägi nende usku ja ütles halvatule: „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!“ Sellest võib järeldada, et selle mehe olulisim asi ei olnud liikumisvõime saamine, vaid, et Jumal andestaks talle tema patud, mis teda koormavad ja mida Jumal nägi takistusena tema ja mehe vahel täieliku tervenemise teel.

Kohaolevad seadustundjad mõtlesid oma südames: „Mida see räägib nõnda? Ta teotab Jumalat! Kes muu võib patte andeks anda kui Jumal üksi?” Kui küsida inimeste käest, mida nad peavad kiriku peamiseks ülesandeks, on peamiseks vastuseks erinevates vormides inimeste aitamine. Oluliselt vähem peetakse oluliseks evangeeliumi kuulutamist ja piiblist arusaamise õpetamist. Võib-olla on siin asi sellest, et dikaoonia ehk hoolekandetöö on midagi mis on väljapool arusaadavam ja inimeste jaoks kristlike väärtustega kooskõlas kui pühakirjaõpetus, mis võib olla kohati ka keeruline mõista ja mida peetakse niigi kiriku üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks.

Jeesus ise seadis esikohale inimese vaimulikud vajadused, aga ei jätnud inimesi aitamata ka nende füüsilises hädas. Oma jüngritelt küsis ta näiteks: Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks? Mt 16:26

Sellele vaatamata õpetas ta, et oma ligimest tuleb aidata juhtudel, kui ta seda abi oma elus vajab. Kirjatundjatele oli tema puhul probleemiks see, et Jeesus annab kellelegi patte andeks millist õigust ei ole antud ühelegi inimese, vaid  mis kuulub üksnes Jumala meelevalda. Seda siiski tehes annab Jeesus mõista, et temal on ongi see Immaanuel ehk Issand, kes on meiega, kellest on kuulutanud ette juba VT prohvetid.

Meile meie pattude andeksandmine on Jumala armu otsus, mida meie ise ei ole kuidagi väärinud või välja teeninud. Meie olemuslikult rikutud loomust võib selles mõttes võrrelda halvatu seisundiga, kes ei saa ise oma olukorra heaks praktiliselt midagi teha.

Kui Jeesus kutsub kalapaatide juurest oma esimesed jüngrid, palub ta neil heida noot teisele poole paati, vaatamata sellele, et nad ei ole kogu öö saanud mingit saaki. Ja siis korraga on noodas niipalju kalu et nad ei jaksa neid õieti kaldale tõmmata. Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!” Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga, kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud. Lk 5:8

Jeesus ei läinud nende juurest ära, kuna ta oli tulnud just patuseid päästma. Peetrus ja teised jüngrid nägid järgneva kolme aasta jooksul oma õpetaja kõrval käies, et ta mitte ainult ei kuulutanud pattude andeksandmist, vaid tunnistas seda ka imetegudega.

Ta ise pidi selle eest tasuma kõige kallima hinna, et öelda halvatule, aga ka minule ja sinule: Poeg ja tütar sinu patud on sulle andeks antud. Temas ja tema läbi on meile veel täna avatud tee Jumala altari juurde, et võtta vastu teda ennast pühas armulauas ja jagada oma sõna ja eluga evangeeliumi nende inimeste keskel, kelle juurde Tema meid läkitab.