Lauritsapäeval 10. augustil esitletakse EELK Kuressaare kirikus koguduse esmamainimise 500. aastapäeva raames toimuva konverentsi vaheajal kl.14.00 kunstnik Urmo Rausi poolt Kuressaare kirikule loodud vitraazikataoloogi, millest on valminud vaid 100 eksemplari koos eestikeelsete kaassõnadega.
Kohapeal on võimalik hea kvaliteediga pildikogu saada väikese annetuse eest, soovi korral koos autori enda allkirjaga. Päeva teises pooles ringkäigu ”Imeasjad kirikus” raames räägib kunstnik ise kohapeal viraazide saamistloost alates kell 17.00.
Urmo Raus on ise 20 aasta eest toimunud sündmusi kirjeldanud järgmiselt:
Kuressaare Laurentiuse kirik oli aastal 2000 väga halvas seisukorras. Kirik oli lubjatud valgeks, akende all olid suured malmradiaatorid, põrand oli kaetud lainetava soome papiga. Kui mulle tehti ettepanek luua kirikusse vitraažid, siis minu esimene mõte oli tuua kirikusse tagasi pühadus ning sära. Nii tekkis mul idee katsetada vabalt maalimist vedela kullaga, millega tavaliselt ääristatakse joogiklaase ja portselanist toidunõusid.
Sel ajal eksisteeris Tallinnas veel suur nõukogudeaegne klaasitehas “Tarbeklaas”. Tehas oli nüüd eraomanduses. Kuna erastamistingimustes oli erastajal kohustus tootmine mingiks ajaks säilitada, töötas tehas edasi tühikäigul. Kedagi ei huvitanud enam tehase toodang ja ka palgad olid töölistele maksmata.
Selline olukord pakkus mulle aga suurepärase võimaluse saada enda käsutusse suur klaasiahi, kuhu mahtusin ise täispikkuses sisse. Ruum, kus ahi asus, oli kütmata ja talvel, kui seal töötasin, oli ruumis alla kümne kraadi külma. Ahjus aga pea tuhat kraadi sooja. Kuna kulla aurud on mürgised, siis maalisin klaase respiraatoriga ja see tegi töötamise väga ebamugavaks. Kullamaitset tundsin pärast tehasest lahkumist veel pikka aega suus. Suur ahi võimaldas teha palju katsetusi ja nii proovisin ma kulda lahjendada erinevate õlide ja lahustitega. Selle eksperimenteerimise tulemusena tekkisid erinevad toonid mürkrohelisest kuni lilla ja siniseni.
Kokku valmistasin ma nii kolme aasta jooksul kolmsada erinevat klaasdetaili. Tallinnast viisin ma need klaasid aken akna haaval Kuressaarde. Kaasas olnud maalingutega klaasidest tegin akende kompositsioonid kohapeal katsetamise läbi. Nii sai kirik aknad, mis sündisid puhtalt hetke inspiratsioonist. Kuressaares oli mul vastas koguduse pikaaegne teenija, kes – nagu selgus – oli olnud nõukogude ajal aknakittija ja mäletas veel seda tööd. Selle suurepärase prouaga, kelle perekonnanimi oli Tarkmees, paigaldasimegi koos kokku neljateistkümne akna klaasid.
Kulla valik oli vaistlik, kuid hiljem ajalugu uurides avastasin, et Püha Laurentius oli varakristliku paavsti Sixtus II laekahoidja. Enne kui roomlased paavsti hukkasid, palus ta jagada Laurentiusel kiriku vara laiali vaeste ja vigaste vahel. Seda Laurentius tegi ning kui ta läks Rooma prokuraatorile kiriku vara üle andma, võttis ta vaesed ja vigased endaga kaasa. Prokuraatorile ütles ta, et need õnnetud inimesed ongi kiriku vara. Püha Laurentius hukati aastal 258 ja tema üks sümbolitest on kuldvaagen müntidega. Kuressaare Laurentiuse kiriku neljateistkümne akna maalingud valmisid kolme aasta jooksul ja kogu tellimuse rahastas pr. Maret Randla.
Urmo Raus (sündinud 27. veebruaril 1969) on eesti maalikunstnik. Raus õppis aastatel 1989–1991 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis maali erialal ja astus 1991. aastal kunstikõrgkooli École nationale supérieure des Beaux-Arts(ENSBA), mille lõpetas 1996. aastal cum laude. Samal aastal andis ENSBA kunstifond Urmo Rausile graafika aastaauhinna Prix de la gravure de la Fondation d’ ENSBA.
Oma maaliloomingu eest on Raus pälvinud 1997. aastal Vaal Galerii aastaauhinna Harpuun ning 1998. aastal anti talle eesti maalikunsti aastaauhind Konrad Mäe medal. Tallinna Kunstihoones 2003. aastal toimunud isikunäituse eest pälvis Raus Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastaauhinna.
Rausi töid on paljudes era- ja avalikes kunstikogudes kodu- ja välismaal. Lisaks maalile ja graafikale on Raus loonud mitmeid kaasaegseid vitraažiprojekte. Tuntuim neist on Tartu Jaani kiriku vitraažiprojekt, mis pälvis kümnendi parimaks monumentaalkunstiteoseks tunnistatuna 2002. aastal Kristjan Raua nimelise kunstipreemia. Aastatel 2000–2003 valmisid terviktööna Rausi kavandatud ja maalitud Kuressaare Laurentsiuse kiriku vitraažaknad, Tallinna linna korraldatud konkursi võidutööna valminud Tallinna Reaalkooli söögisaali akende terviklahendus ning Viljandi hotellihoone EVE kaasaegsed klaasseinad. Rausi vitraažiprojekte on eksponeeritud rahvusvahelises vitraažikeskuses Centre International du Vitrail Chartresis.
Fotod: Urmo Rausi kataloogi esikaas ja koguduse õpetaja koos kunstnikuga Kuressaare Raegaleriis 2021 aastal Capri teemalise autorinäituse avamisel. Fotod: isiklikust pildivarast.