Saaremaa Gümnaasiumis maakondlikul kõnevõistlusel osalejad
Foto: A. Toplaan
Foto: A. Toplaan
Eesti kirjanduse päevale pühendatud kõnevõistlus
Saaremaa Gümnaasiumis toimus Eesti kirjanduse päeva eelõhtul kõnevõistlus kahele vanusegrupile, mille vanema vanuseastme, ehk 10.–12. klassi kõnede hindamise žüriis on olnud võimalus kuulata andekate noorte mõtteid tänavu Eesti kirjanduse teemal.
Noored said koos oma juhendajatega valida kõnevõistluse teemade hulgast, mis oli sõnastatud järgmiselt:
„Keel on, mis üht rahvast rahvaks teeb…“ (Carl Robert Jakobson)
„Ära otsusta raamatu üle kaanepildi järgi.” (Inglise vanasõna)
Paberraamat vs. digiraamat vs. audioraamat
Kultuur on sild inimeste vahel
20 võistlusel osalenud gümnasisti kõnetasid kõik pakutud teemad, kui enim kasutati oma esitustes Inglise vanasõna: „Ära otsusta raamatu üle kaanepildi järgi.”
Selle teemaga seoses oskasid gümnasistid tuua esile selle rahvatarkuse olemuse. Näiteks Berit Vendeli arvates peab looduses esinevate erksavärviliste toonide suhtes olema ettevaatlik, kuna need võivad kätkeda endas ka ohte või peibutust, samal ajal kui eluks vajalike andide leidmiseks tuleb näha rohkem vaeva. Jakob Lõbu hinnangul on raamatukaan sageli seotud turundusega, aga selle sisu peegeldab kunsti. Saskia Saar julgustas koolikaaslasi, enda kogemuse näitel, lugema ka paksemaid raamatuid tõdedes, et olulised asjad ongi sageli rasked ja suured. Emma Liisa Nellis leidis, et mõni inimene, kellega kohtud mingil hetkel esimest korda, võib jääda sinu kõrvale terveks eluks. Sander Maripuu tõi oma kõnes kujundliku näite, et jääkuubik ei saa sulada seestpoolt, vaid sulamine algab väljast. Selleks, et jääd murda, peame õppima hindama sügavust.
Erilisena jäi meelde Ukraina noormehe Yehor Shavlaki esitus, kes on alates sõja esimesest aastast elanud Saaremaal ja omandanud heal tasemel Eesti keele, mille abil avas ta erandlikult looduse ja sõja vaheist teemat ning inimese vastutust selle keskel.
Kui sõjas kõlavad lasud siis inimene võib käituda oma keskkonna suhtes sama hävitavalt kuid need lasud on sageli hääletud. Meie valik on selles, kas me hävitame hoolimatult inimest ja loodust või kaitseme neid.
Võistluse tulemusena tunnustas žürii 6 kõnepidajat, kellest erilisena tõsteti esile Bianca Marie Rannama kõne teemal: „Keel on, mis üht rahvast rahvaks teeb…“ mida avalikkus saab kuulata Kuressaare Laurentiuse kirikus Eesti Vabariigi aastapäeva jumalateenistusel 24. veebruaril, ning Emma Liisa Nellise kõnet teemal: „Ära otsusta raamatu üle kaanepildi järgi,” mis kõlab uuesti koolis peetaval Vabariigi aastapäeva aktusel.
Saaremaa Gümnaasiumi juht Anni Haandi tänas oma lõpukõnes kõiki osalejaid ning tunnustas nii juhendajaid kui abilisi.
+ Anti Topaan
Saaremaa Gümnaasiumis toimus Eesti kirjanduse päeva eelõhtul kõnevõistlus kahele vanusegrupile, mille vanema vanuseastme, ehk 10.–12. klassi kõnede hindamise žüriis on olnud võimalus kuulata andekate noorte mõtteid tänavu Eesti kirjanduse teemal.
Noored said koos oma juhendajatega valida kõnevõistluse teemade hulgast, mis oli sõnastatud järgmiselt:
„Keel on, mis üht rahvast rahvaks teeb…“ (Carl Robert Jakobson)
„Ära otsusta raamatu üle kaanepildi järgi.” (Inglise vanasõna)
Paberraamat vs. digiraamat vs. audioraamat
Kultuur on sild inimeste vahel
20 võistlusel osalenud gümnasisti kõnetasid kõik pakutud teemad, kui enim kasutati oma esitustes Inglise vanasõna: „Ära otsusta raamatu üle kaanepildi järgi.”
Selle teemaga seoses oskasid gümnasistid tuua esile selle rahvatarkuse olemuse. Näiteks Berit Vendeli arvates peab looduses esinevate erksavärviliste toonide suhtes olema ettevaatlik, kuna need võivad kätkeda endas ka ohte või peibutust, samal ajal kui eluks vajalike andide leidmiseks tuleb näha rohkem vaeva. Jakob Lõbu hinnangul on raamatukaan sageli seotud turundusega, aga selle sisu peegeldab kunsti. Saskia Saar julgustas koolikaaslasi, enda kogemuse näitel, lugema ka paksemaid raamatuid tõdedes, et olulised asjad ongi sageli rasked ja suured. Emma Liisa Nellis leidis, et mõni inimene, kellega kohtud mingil hetkel esimest korda, võib jääda sinu kõrvale terveks eluks. Sander Maripuu tõi oma kõnes kujundliku näite, et jääkuubik ei saa sulada seestpoolt, vaid sulamine algab väljast. Selleks, et jääd murda, peame õppima hindama sügavust.
Erilisena jäi meelde Ukraina noormehe Yehor Shavlaki esitus, kes on alates sõja esimesest aastast elanud Saaremaal ja omandanud heal tasemel Eesti keele, mille abil avas ta erandlikult looduse ja sõja vaheist teemat ning inimese vastutust selle keskel.
Kui sõjas kõlavad lasud siis inimene võib käituda oma keskkonna suhtes sama hävitavalt kuid need lasud on sageli hääletud. Meie valik on selles, kas me hävitame hoolimatult inimest ja loodust või kaitseme neid.
Võistluse tulemusena tunnustas žürii 6 kõnepidajat, kellest erilisena tõsteti esile Bianca Marie Rannama kõne teemal: „Keel on, mis üht rahvast rahvaks teeb…“ mida avalikkus saab kuulata Kuressaare Laurentiuse kirikus Eesti Vabariigi aastapäeva jumalateenistusel 24. veebruaril, ning Emma Liisa Nellise kõnet teemal: „Ära otsusta raamatu üle kaanepildi järgi,” mis kõlab uuesti koolis peetaval Vabariigi aastapäeva aktusel.
Saaremaa Gümnaasiumi juht Anni Haandi tänas oma lõpukõnes kõiki osalejaid ning tunnustas nii juhendajaid kui abilisi.
+ Anti Topaan