Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal. Hb 3:15
Vahel on lastel valikuline kuulmine – seda, mida nad ei taha, enamasti käsud, keelud, õpetused, seda nad ei kuule. Sõnakuulmatu laps, öeldakse siis. Küllap on iga inimene oma lapsepõlves olnud vahel sõnakuulmatu, kuigi seda ei mäleta – aga võib olla ei taha mäletada. Mälu võib samuti olla valikuline. Ja ka täiskasvanutel on valikuline kuulmine – meie ümber on nii palju sõnu, nii palju infot, lihtsalt müra, et selles peab tegema valiku. Paraku jääb inimeste valikust tihtipeale välja kõige vajalikum – Jumala Sõna. Sellele, mis peaks olema kõige aluseks, suletakse kõrvad ja silmad, ollakse kurdid, pimedad, kõvad südamelt. Ometi on Jumal armuline ja kõneleb ikka ja jälle inimesega. Juba paradiisiaias otsis Jumal pattulangenud inimest ja hüüdis: “Aadam, kus sa oled?“
Läbi aegade on Jumal läbi aegade on kutsunud inimesi. Paraku on inimesed olnud väga tõrksad oma Looja kutset vastu võtma, sellele kutsele järgnema. Kui nad ka kuulevad Jumala häält selle tänapäevase infomüra seas, siis arvavad inimesed tihti, et Jumala kutse vastuvõtmisega on aega küll, hetkel on tähtsam ajada korda maised asjad. Jumala kutse jäägu ootama, kui ükskord aega selleks jääb. Nii on vahel pensionipõlve ootamisega – küll siis on aega, et tegeleda kunagiste hobidega, reisida kohtadesse, kuhu on soovitud minna, veeta aega oma lähedaste ja sõpradega. Aga paraku – need, kes on pensionile jäänud, võivad kinnitada, et siis jääb aega selleks kõigeks hoopistükis väheks. Või kui ka on aega, siis ei ole enam tervist, et reisida, samuti ei paku enam huvi kunagised hobid ja armsad inimesed, kelle jaoks kunagi aega ei jätkunud, on jäänud võõraks. Nii võib ka olla, et Jumala Sõna, usuküsimused on lükatud nö ootele, maiste asjade järjekorra lõppu. Aga maine aeg saab enne lihtsalt otsa, kui kõik tööd ja tegemised tehtud saavad. Mis teha, loomisel on antud inimesele valikuvabadus. Me teeme läbi elu valikuid, halvemaid ja paremaid.
Jumala
Sõna on kõikvõimas. Ometi ei saavuta Ta oma eesmärki inimeste juures, kes
ennast Temale sulgevad. Probleemid
algavad ikka südamest, aga enamasti ei ole see äkiline või ootamatu muutus.
Uskmatus ja Jumalast eemaldumine on need protsessid, mille tulemusel muutub
inimese süda kõvaks. Mõned hoiakud on sedavõrd petlikud, et me ei pane enda
sees toimuvaid protsesse ja arenguid isegi tähele. Ainuke viis oma südant
kaitsta on elada pidevalt koos Jumalaga, kuuletuda Püha Vaimu vaiksele häälele,
siis muutub meie süda pehmemaks, aga samas ka palju vastuvõtlikumaks. Iga kord
aga, kui paneme sellele häälele vastu või ei kuuletu sellele juhtimisele,
muutub meie süda kõvemaks. Jeesus ütles oma jüngritele, et nad ei muretsetaks
selle üle, kuidas inimestele meeldida, vaid kuidas meeldida Jumalale. Veel
kestab armuaeg, veel kõneleb Jumal meiega. Jumal teab, et inimesed on
ebatäiuslikud, meis kõigis on isekust ja omakasupüüdu ning me teeme vigu, teeme
valesid valikuid. Paraneda võib üksnes siis, kui inimene julgeb tunnistada, et
on katkine ja ekslik ning läbi selle justkui avastab Jumala armu. Me ei saa
niikuinii varjata end Jumala eest. Alles julgedes olla nõrk ja haavatav, saame
kogeda Jumala tervendavat armu.