Pärgade asetamisel Vabadussõja mälestussamba jalalamile kõnelesid piiskop Anti Toplaan, valllavolikogu esimees Jaanus Tamkivi ja Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kaptenleitnant Kristjan Kaup. Leelo Tungla luuletust "ISA-EMA MAA" esitas "Koidulauliku valgel" konkursi peapreemia võitja Mia Maastik, Lümanda Põhikoolist. Kõne teemal "Rahvas algab raamatust" esitas maakonna kõnevõistluse laureaat, Saaremaa Gümnaasiumi abiturient Reio Lõbus.
Muusikat esitasid Hariduse kooli poistekoor „Kratid“, Saaremaa Meeskoor SÜM ja Kuressaare Linnaorkester, Mari Ausmehe ja Ester Soe juhatusel.
Piiskop Anti Toplaane kõne mälestussamba jalamil:
Meie riigi sünnipäeva üle, mil heiskasime oma rahvuslipu, on tõusnud uue päeva valgus. Täna, kolm aastat tagasi kuulsime hommikuses karguses paljud esimest korda uudist, et Venemaa on rünnanud oma naabrit Ukrainat. Sellest ajast tänaseni ei ole mitte ainult Volodõmõr Zelenskõi, vaid me kõik saanud kolm aastata vanemaks ja me ei teagi, kas me soovides kogu südamest selle ebaõiglase sõja peatset lõppu, kardame rohkem selle jätkumist või rahu sõlmimisele järgnevat aega.
Meie ei suuda hoida tervet maailma, aga me saame hoida oma riiki nii, nagu sellest on kirjutanud oma luuletuses Leelo Tungal. Ta ise on meenutanud, et just Siberi vanglaagrist naasnud ema oli see, kes käskis tütrel omatehtud luuletused vihikusse ümber kirjutada ja ajakirjale saata, kuigi see talle alguses sugugi ei meeldinud, aga täna puudatavad tema sõnad meie südameid.
Kui meil oleks võimalus, ei teeks me elus paljusid asju mis meile nende kohustuste täitmise ajal tundusid ebamugavad, nagu tänagi veidi varem tõusmine, et tulla sellele sündmusele, aga millele tagantjärgi mõeldes saame aru, et see oli ainuõige ostus.
Seda, mis meile on oluline ja kallis soovime hoida ja kaitsta. Me saame aru nendest inimestest ja rahvastest, kes soovivad sedasama, nagu meiegi ja ei mõista neid, kes soovivad seda teistelt ära võtta tugevama õigusega.
Meie endi käes on hoida oma kaunist keelt, mõelda, kirjutada, lugeda, laulda ja koolis käia seda kasutades, et maailmas ringi rännates saaksime öelda, et see on see maa ja see keel, mille nimel olen valmis tegema rohkem, kui on minu kohus. Mul ei ole selles maailmas teist samasugust, see on ainuke, mille nimel olen valmis enamaks, kui hetkel isegi oskan arvata.
Jagage täna seda, mis meil on ja mida me peame oma elus oluliseks ja kalliks. Kuigi me oleme täna vanemad kui aasta või paar tagasi, oleme samavõrd ka tänulikumad, et meil on see mis teeb meid õnnelikuks. Mõeldes selle eest makstud hinnale nii ajaloos kui tänases ajas ja hetkel, ülendagem oma südamed ja palugem; Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, Kaitse teda kallist, meie armsamat.