Jumala sõna külv

1 Kr 3: 7-15

Jumal teeb oma tööd inimeste kaudu ja ta vajab selleks väga erinevate annetega inimesi. Apostel Paulus, kes oli koguduste rajaja, nimetab oma tööd istutamiseks. See on inimene, kes paneb ette valmistatud maapinnal taimed kasvama. Taimed vajavad pärast istutamist hoolt ja kastmist, kuna ilma selleta võivad nad hakata kannatama kuivuse all. Sellel, kes tegeleb istutamisega ei ole alati palju aega kastmiseks, ehk usule tulnud inimestega tegelemiseks. Istutaja ja kastja võivad olla meie usuelus erinevad inimesed. Paulus istutas, ehk tema läbi tulid inimesed usule ja Apollos kastis.

Kastja teab, et tema kastab, aga ei kasvata. Kasvataja on Jumal. Seda on meili oluline meeles pidada. Me arvame kergesti, et Jumala riigi töö oleneb inimese isiksusest, tööst ja võimekusest. Jumala töö inimeste juures ei allu siiski meie arusaamadele ja loogikale. Küsimus ei ole kellegi isiklikes saavutustes. See vabastab meid inimestele vaatamisest ja juhib tähelepanu Jeesusele Kristusele. Me olen kõik kutsutud kuulutama evangeeliumi ja olema Jumala enda kaastöölised. Ühine töö kannab vilja, aga vili oleneb lõpuks Jumalast.

Eespool öeldu ei vabasta kedagi vastutusest. Paulus ütleb: „Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.” Töötegemise juurde kuulub ka tasu. Jeesus räägib palgamaksmisest ka oma tähendamissõnas, mida kordab ka Paulus. Näeme, et Jumala arm ei välista inimeste tööd, vastutust ja selle eest saadavat tasu. Ei ole päris ükskõik, kas me Jumala riigis midagi teeme või mitte. Ehkki kasvamise annab Jumal on vajalikud ka istutajad, kastjad, maaharijad ja muud töötegijad. Selle töö hindaja on Jumal ja mitte inimesed. Palk on vastavalt igaühe vaevanägemisele, kuigi töö ja selle eesmärk on ühine. Vaimulikus töös hinnatakse palka vastavalt tööle ja mitte saavutustele.

Ühes kohas võib vaimuliku töö tegijal olla suurem edu aga teises kohas ei ilmne mingeid nähtavaid tulemusi. Aga töötasu, erinevalt eraettevõtlusest, kus hinnatakse rangelt tulu ja kulupõhisust, ei sõltu töö tulemustest. See on iseenesest lohutav teadmine. Millist palka või tasu peab Paulus silmas, seda ta ei ütle. Kui tasuks või töö kaugemaks eesmärgis pidada õndsaks saamist, siis vaevalt, et me suudame ette kujutada milline olemine või maailm meid taevas ootab. Selles võima olla kindlad, et Jumal on selles suhtes õiglane.

”Sest Jumala kaastöölised oleme meie; Jumala põllumaa, Jumala hoone olete teie.  Mulle antud Jumala armu järgi olen ma kui tark hooneehitaja rajanud aluse, aga teine ehitab sellele. Igaüks vaadaku siis, kuidas ta ehitab!”

Jumalariigi töötegijad ei aja oma asja, vaid nad on Jumala kaastöölised. Eks see on iseenesest imekspandav, et Jumal soovib oma kaastöölisteks sageli kahtlevaid ja ekslikke inimesi. Ei ole nii, et Jumala arm teeks meie ees kõik ära ja meil ei oleks tema töös mingit rolli. Keegi on kord öelnud, et ilma Jumalata ei või me teha midagi, aga ilma meieta ei taha Tema teha oma tööd. Paulus kasutab töö kohta kahte võrdpilti, milleks on põld ja hoone. Mõlemad tähendavad inimesi, kellele on suunatud evangeeliumi kuulutamine.

Siit ilmneb ka see, et kogu tööd ei tee ära üksnes sõnakuulutajad, vaid oma osa on ka kuulajatel. Paulus rajab oma kuulutusega aluse ehk vundamendi, millele teised saavad edasi ehitada. Seda ehitustööd jätkavad teised kuulutajad ja töötegijad, aga ka iga kuulaja oma elu osas isiklikult.

”Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas - see on Jeesus Kristus.”

Ainus kindel alus, kelle oma elu rajada on Jeesus Kristus. Tema sõnad ja lunastustöö. See alus on rajatud Jumala poolt, mida meie saame usaldada.

Muidugi võib ka heale alusele ehitada erinevat moodi. Vundamendi või kaljule ehitamine kõrval võib ehitada ka liivale või ebakindlale pinnale. Inimene võib küll Jumalase uskuda, kuid mitte usaldada tema õpetust sedavõrd, et rajada sellele kogu oma elu. Inimesele tundub, et kindlam alus on see, mida arvatakse avalikkuses või sõprade poolt, aga  mis ei pruugi arvestada Jumala sõnaga. Kui e rajame oma elu alusele mis ei toetu Jumala poolt rajatud alusele, siis see ei jää püsima.

”Kas keegi ehitab sellele alusele hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puudest, heintest või õlgedest -kord saab igaühe töö avalikuks. Issanda päev teeb selle teatavaks, sest see ilmub tules, ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on.”

Paulus sõnastab siin olulise tõe. Iga inimese elutöö peab läbi tegema ka tuleproovi. Viimane võib tähendada meie elus ette tulevaid katsumusi. Kindlasti tähendab aga see Jumala hindamist, kus meie elu ja töö läbib tema kvaliteedikontrolli. Sellisele proovile peab vastu üksnes kindlale alusele rajatud ja tuleproovile vastupidav ehitis. Seetõttu ei peaks me oma elus käituma mõtlematult ehk rajama midagi kiirustades või mõtlematult või püüda oma elu kuidagi ära elada. Kõige olulisem on see, kas seni tehtu jääb ka raskuste tulles püsima?

Millised siis on vaimulikus mõttes tulekindlad materjalid. Jeesus ütleb: Kes tema sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, on nagu tark hooneehitaja, kes ehitas oma maja kindlale alusele. Mt 7:24

Seda hoonet ei hävitanud ükski torm. Sedasama õpetab Paulus, ehkki kasutades teist pilti. Lühidalt öeldes on väärismetallid nagu kuld, hõbe ja kalliskivid, need mida öelnud Jumal. Puud, hein ja põhk aga see, mida arvavad inimesed. Kui Jumala sõna arvustatakse inimliku tarkuse varal, siis on kasutusel vale mõõdupuu ja sellele vastavad on ka tulemused.

”Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga.15 Kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab kahju, aga ta ise päästetakse otsekui läbi tule.”

Kui eespool oli juttu töötasust, siis siin selgub, et palka saab ainult kvaliteetse töö eest. Narvas rajati aasta tagasi uus spordihall, mille nüüd on ehituseksperdi tunnistanud kõlbmatuks, mis tuleb nende sõnul vähemalt osaliselt lammutada. Kuressaare kesklinna tänavate katendite ehituskvaliteedis on Kuressaare elanikud ja külalised saanud ise viimastel aastatel veenduda. Katkiste kivide ja lohkude põhjuseks, on tõsiasi, et nii tellijad kui ehitajad ei suutnud ette näha piisavalt tugeva teepõhja vajalikkust. Mis kasu on tööst, mida tuleb mõna aja pärast uuesti teha? Ometi on ka sellise kehva töö eest makstud kellelegi palka ja hangitud materjalid, mida mõnel puhu tasutakse veel seni tagasi laenuna. Nii maksab valesti kavandatud ja selle järgi tehtud kehv töö kätte veel aastaid pärast selle valmimist.

Tänapäeval on aga veelgi suurem probleem vastutuse hajumises. Kui Eesti enda ametnikud ja tuntud poliitikud on soovinud meid näidata Euroopale kui kõige eeskujulikumat reforme läbi viivat riiki, siis paljuski ideoloogilised otsused ja allkirjad, mõnel juhul ka meie vaikimine kohas, kus oleks võinud rääkida, on täna tekitanud olukorra, kus me maksame omast taskust ülejõukäivad kütte ja elektriarveid. Ka meie kogudus peab igapäevaeluks vajaliku elektri ja toasooja eest ainuüksi jaanuari kuus ees tasuma erakordselt suure summa, mille tasumine tekitab puudujäägi koguduse põhitegevusaladesse.

Ajalikud mured ja kulud on siiski väike mure selle kõrval, kui meie rahva suremus ületab oluliselt sündide arvu ja noored ei julge enam luua püsisuhteid ja saada lapsevanemateks. Saaremaale tähendab see alanud aastal ilmselt kolme maakooli sulgemist. Need on aga alles rahvastukukriisi ühed esimesed viljad.

Paulus ei mõtle palga all ainult inimhingede päästmist ehk taevasse pääsemist, sest kui inimene ja rahvas rajab oma elukorralduse õigele vundamendile, siis pääsevad ka need, kelle ehitis ehk elutöö on osutunud kõlbmatuks. Seega ei ole siin jutt inimestest, kes on Jeesuse kutse tagasi lükanud, või temast taganenud, vaid neist, kes on usaldanud Jeesuse päästet, ehkki nad ei ole elanud oma elu tema sõna järgi. Nad pääsevad armust, mitte oma tehtud töö eest. Aga nende maine elu, koos nende võimalustega, on ära kulutatud.

See, kes on üle elanud tulekahju, teab selle hirmsaid tagajärgi. Me ei kujuta küllap hästi ette kuidas Ukraina riik ja inimesed saavad elada pidevate Venemaa rünnakute ja terroritegude all. Põlevad elamud ja hukkuvad inimesed on kahjuks muutunud meie igapäevaset uudiste osaks, millele me ei pööra enam senisega võrreldes olulist tähelepanu, mis ongi küllap agressori üheks eesmärgiks. Riik elab ja kaitseb siiski ennast tulevase rahu ja ülesehituse lootuses, kuna neil ei olegi muud võimalust.

Veelgi hirmsam võib olla kohtupäeval näha kogu oma elutöö kadumist. Seetõttu on täna õige aeg igaühel vaadata kuidas ja millel ta oma elu rajab. Tegelikult ehitame me igaüks oma elus palju inimlike plaanide järgi, ehk materjalist mis tundub lihtsalt kättesaadav või kasutatav. Jumala mõtteviisid on meie jaoks nii harjumatud, et nende järgi elama õppimine on vaevaline ja võtab palju aega. Mõndagi asja võime mõista valesti või puudulikult, aga see ei tähenda seda, et me oleksime Kristusest lahutatud ja elaksime ilma Jumala armuta. Usus kasvamise lahutamatu osa on õppida üha paremini tundma ja usaldama Jumala Sõna, et võimalikult vähe oleks seda, mis põleb või laguneb.

Rääkides palgast Jumala riigis, tuleb pidada meeles, et seal makstakse palka teiste alustel, kui selles maailmas. Meie maailmas võib töötegija nõuda oma õigusi ja tasu vastavalt oma panusele. Eelmisel nädalal toimus kirikuvalitsuses diakonikandidaatide suulise eksam, kus akadeemiliste nõuete täitmise järel selgtati välja vaimulikukandidaatide motivatsioon ja valmisolek teha tööd Kristuse kiriku nimel kuulutades evangeeliumi. Kui mitmele kandidaadile sai selgeks, et tänapäeval ei ole uute vaimulikel enamikel juhtudel lootust, enamike koguduste väiksuse tõttu, teenida sellist töötasu, mille eest oleks võimalik toime tulla, vastas üks kandidaat, et ta on seda juba ammu mõistnud, et kirikus võib teha küll tööd, aga raha peab sul selleks endal olema.

Taevariigis on palk alati meile antud armust, nagu ka tehtud töö. Jeesus ütleb: „Kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.“ Lk 17:10

Paari päeva eest Lääne praostkonna konverentsil Lihula hooldekodus rääkisid vaimulikud koguduste eelmise aasta tegemistest. Martna kogukonnakohvikut suuresti koos vabatahtlikega pidav Küllike Valk tunnistas, kuidas koguduse raamatupidaja on viimasel ajal mitu korda öelnud, et raha riigimaksude tasumiseks kogudusel ei ole. Õpetaja ütles, et selles olukorras ei ole tal muud nõu kui palvetada. Mitmel korral, mis ei saa olla juhus, helistas raamatupidaja mõne aja pärast uuesti öeldes, et hakka või uskuma, kuna pärast telefonikõnet on koguduse arvele laekunud täpset see summa mida kogudusel oli vaja tasuda. On tõsi, et sellel talvel on paljudel kogudusetl sellist usku väga vaja.

Jumalariigis ei tehta tööd palga lootuses, vaid armastusest Jumala vastu ja tasu on antakse meile pealekauba.