Jh 19:16-30

Pärast Jeesuse piitsutamist ja alandamist annab Pilaatus Jeesuse sõdurite kätte risti lüüa. Ta viiakse hukkamispaigale koos kahe kurjategijaga, kes olid samuti surma mõistetud. Saatjaks anti neile üks ohvitser ja vähemalt neli sõdurit. Rongkäiku täiendasid juutide suurkogu esindada ja hulk linnarahvast.

See kurb rongkäik liikus pealuud meenutava kaljukünka poole mis asus väljaspool linna piiri, tee ääres, olles nähtav kõigile möödujatele.

Hukkamispaigal seisid kaljusse löödud postid, mille külge kinnitati risti põikpuu. See puu kaalus kuni 40 kilo mida surmamineja pidi ise oma õlgadel kandma. Jeesus, kes oli piinamistel jäänud nõrgaks, pidi kandami raskuse all teel mitu korda nõrkema. Evangelistid nimetavad Siimonat Küreenest, kes tuli parajasti põllult ja keda sõdurid sundisid rasket palki kandma. Nad võisid karta, et Jeesus võiks enne Kolgatale jõudmist selle raskuse all enne õiget aega nõrkeda.

Küreene Siimonaga juhtunu teeb mõtlikuks kõikide nende ebameeldivuste ja kannatuste ees, mis meile ootamatult osaks langevad. Tänaseks rohkem kui 400 päeva on kestnud sõda, milles sõdivad sama usku tunnistavad kristlased. Kui keegi peab ennast teistest õigemaks tõmbab ta enda ja teiste vahele nähtamatu piiri mis võib teinekord kujuneda ka nähtavaks. Nii eraldavad nähtamatud kui nähtavad piirid ühe perekonna, sugulaste või ka ühe rahva teisest aastateks ja aastakümneteks ning alati ei kao need ka mitme inimpõlve möödudes.

Vahel on vajalik, et me kannaksime kellegi teise risti, mida me ise ei ole valinud ja mille mõttest me õieti aru ei saa. Siimon ei teadnud, et te aitas oma teoga Jumalat ennast. Tähendamissõnas rahvaste kohtus ütleb kuningas oma paremal koel olijatele: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.”

Aastaid tagasi külastas ametivend Itaaliat ja tõi selt kaasa ristilöödu kujutise. Selles kohas oli aga mingil põhjusel saadaval kujutist ja riste eraldi Selleks et neid ühendada tuli kuju endal risti külge naelutada…

Hiljuti ei suutnud me leida kirikus talletatud Kristuse okaskrooni. Nii oli koguduse liige valmis tegema uue. Võib olla peaksime igaüks valmistama Suure reedel eel Kristuse okaskrooni, et mõista füüsiliselt selle teo tähendust mida inimesed on Kristusele teinud.

Ukraina sõja päevadel oleme liigagi palju kuulnud ja lugenud sarnaseid lugusid, kuidas üks inimene on valmis teisele valmistama valu ja piina. Nii ei ole midagi midagi maailmas muutunud ja meil ei tasu end petta arvamusega nagu inimkond oleks aja jooksul oma loomust muutnud.

Rooma seadus nõudis, et surmanuhtluse motiiv oleks kirjutatud risti kohale. Pilaatusele ei meeldi, et ta oli sunnitud juutide nõudmisele , Jeesus risti lüüa järele andma ja ta otsustab neile koht kätte näidata. Sildile on kirjutatud kolmes keeles, et seda võiksid lugeda ka välismaalased – kuriteo asemel ristilöödu tiitel: juutide kuningas. Pilaatuse tegu on ka sümboolne: meie kõik, nii kristlased kui juudid oleme valitud rahvas ja Jeesus Naatsaretist on meie kuningas.

Pärast ristilöömist istusid sõdurid maha. Nad pidid valvama, et keegi ei tule surijaid ristilt maha võtma või midagi muud tegema, mida seadus ette ei näe. Pilaatuse paleest lahkumisel võeti Jeesuselt purpurmantel ja kibuvitsakroon ja anti tagasi tema enda riided. Seda hetke on ette kuulutatud psalmis 22: 19 “Nad jagavad mu rõivad eneste vahel ja heidavad liisku mu kuue pärast.“  Jeesuse ristilöömise sündmused langevad detailideski kokku pühakirja prohvetiennustustega. Pealtvaatajate hulgas pidi leiduma kirjatundjaid kes võisid märgata seost toimuva ja VT ennustuste vahel.

Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena. Äärmuslikult ängistavas olukorras on naistel tihti meestest rohkem julgust. Kõik Jeesuse jüngrid ja sõbrad olid end peitnud, välja arvatud Johannes. Nelja lausega annab siin Johannes edasi Jumala Poja testamendi . Johannes saab Jeesuselt ülesande hoolt kanda tema ema ja teiste ligimeste eest

Jeesus tunneb ristil janu. Füüsiline janu sümboliseerib ka vaimset janu Isa tahte täitmise järele, põlevat soovi näha inimkonda paremana ja võimelisemana vastu võtma Jumala pakutud kätt, mis tahab meid tõsta välja kõigest viletsusest.

Jeesus sureb kogu inimkonna pattude eest. Ka nende eest, kes Teda on hukka mõistnud ja risti löönud. Tema ülesanne on nüüd täidetud ja ta sureb rahulikult, vaatamata füüsilisele valule. Jeesus sureb reedel, paasapüha ettevalmistuse päeval, Markuse järgi kell kolm päeval.

Ülempreesterlikus palves ütleb Jeesus: Mina olen Sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha.

Johannes tunnistab ilustamata, et Jeesus sureb tõeliselt. Ta annab meile ka suuna kuidas peaksime meie sellesse õndsusloo pöördepunti suhtuma. Ma saame tulla tema risti alla. Seal on tema järgijatele ruumi. See koht on tema järgijatele aukohaks. Johannes oli esimene Jeesuse heitunud jüngrite hulgast, kelle tee viis Jeesuse risti alla. Olgu see ka maia eesmärgiks. Jeesuse risti juures on alati paik sinu jaoks . Kuigi Suurel Reedel kulgevad paljude tunnistajate hulgad ristilöömise sündmusest mööda, kõnetab see meist igaühte üksikult ja isiklikult.

Seepärast seisab Kristuse rist ka keset kogudust. Just siis kui vägivaldne surm katkestab lähimad peresidemed, sünnib risti all uus pere, Kristuse kogudus. Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde. Uus osadus Kristusega rajaneb Jeesuse lepitustööl. Kristuse rist kõrgub ka meie Suure Reede jumalateenistusel. Kui me kuulutame evangeeliumi Kristusest ja Püha Vaim äratab meis usku, saab meile osaks Jumala armastuse ainukordne tegu ja Jeruusalemma Kolgata tegu saab meie ajahetkes tegelikkuseks.

Jeesuse viimased sõnad ristil: See on lõpetatud!“ on seotud loomistega: Kui Jumal oli taeva ja maa loomisega valmis saanud, hingas ta seitsmendal päeval kõigist oma tegudest. Kui Jeesus oli täitnud kõik mis oli seotud uue loomisega nagu lepitus ja lunastus, ütles ta sõnad, mille leiame 2 Moosese raamatu 2 peatüki alguses: „Nõnda on taevas ja maa ja kõik nende väed valmis saanud.“ Jeesuses täitub kolm ajavormi kui ta ütleb: Mina olen algus ja ots Alfa ja Oomega. Tema kes oli ja kes on ja kes tuleb. Jeesuse surmaga täitub kolm asja: Ettekuulutused, patt mis sai täie karistuse ja ainsa õigesti elatud elu, mis jättis meile ületamatu mõõdu tõelisest inimlikkusest.