Kuressaare Laurentiuse kirkus algavad tänasest igal kolmapäeval kell 12.00 leinakelladega keskpäevapalvused Ukraina heaks.
Kuressaare kiriku tornikell

Oleme mitu järjestikust aastat elanud lootuses, et kurjast viirusest segi paisatud elu võiks pöörduda uuesti varasemast tuttvale rajale. Iga kord kui tekkis juba lootus, tuli tõdeda, et võitlus pole veel möödas. Seejuures pole olnud kannatajaks mitte ainult inimeste füüsilise vaid ka vaimne tervis. Ohuolukorras otsustajate poolt langetatud valikud ei ole olnud alati kõigile ühiskonna liikmete meelepärased ja nii võis küsida, mis oleks küll see jõud, mis suudaks ühiskonda taas ühtseks liita?

Muutuvate olude ja suurema ohu taustal võime igaüks hinnata ka enda käitumist, kuidas oleme suhtunud teise inimese muredesse või hirmudesse olukorras, kus jäikadest nõuetest kinnipidamise asemel saanuks ilmutada ka inimlikumat suhtumist. Nii peame tõdema, et heitlikud olud muudavad ka meid end, tuues välja nii head kui halba.

Oma riigi sünnipäeva hommikul Eesti riigilipu heiskamise tseremoonial sai enamik meist kuulda, et Venemaa juhtkond on alustanud sõda Ukraina iseseisvuse, maa ja rahva vastu.

Tänaseks kolm nädalat kestnud agressiooni jooksul on hukkunute, koduta jäänud inimeste arv on kasvanud kordades. Sõjapõgenike arv on ulatumas mitme miljoni inimeseni. Meie piiridest mitte kaugel toimuv inimlik tragöödia on raputanud meie maailmapilti ja pannud uuesti hindama väärtusi mis on tegelikult olulised, täites Jeesuse enda õpetust: "Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle."(Mt 25:40)

Mõistmatus, viha, kaastunne, hirm aga ka soov midagi omalt poolt teha Ukraina rahva aitamiseks on need tunded, mida igaüks meist on kogenud. Need on inimesed nagu meie või nende asemel võiksid olla kes tahes meie hulgast. Keegi meist ei oleks seda sellisel moel soovinud, kuid need nädalad on meid liitnud ühiskonna, inimeste ja rahvana.

Apostel Paulus kutsub meid üles mitte laskma kurjal võitu saada enese üle, vaid võitma kuri ära heaga! Nii on kurjakuulutavaid sõjasündmusi tasakaalustamas enamike kaasmaalaste soov abistada hädasolijaid sellega, milleks just temal on sobivad võimalused. Nii on ka meie kirikud ja kogudused ulatanud abikäe, pakkudes annetuste ja vajalike tarvikute kõrval sõja eest pagenud peredele peavarju ja hingehoidu.

Saaremaa on avatud infopunkt Ukraina põgenike abistamiseks mis asub Kuressaares aadressil Lossi 1a ja on avatud alates 8. märtsist tööpäeviti kell 10–18 ning nädalavahetusel kell 10–14. Infopunkti e-posti aadress on ukraina@saaremaavald.ee ja telefon 452 5181.

Iga inimese jaoks on olemas temale olulised väärtused ja sümbolid nagu ka ka igal külal, linnal, vallal, riigil ja rahval. Euroopa kultuurruumis on üheks selliseks ajatuks sümboliks kirikukell. Mäletan aegu, mil tegutsedes Tallinna Pühavaimu kiriku juures, tuli mul sageli helistada toona Eesti vanimat 1433 aastat pärinevat tornikella. Selle helin ja kõla olid saanud loomulikuks osaks minust ka siis, kui olin juba aastaid elanud Saaremaal. Seetõttu mõjus Pühavaimu kiriku põleng ja tornikella häving 2002 aastal mulle, nagu oleksid kaotanud mõne lähedase inimese. Sarnast kaotusvalu ja leina tundsid prantslased kui kuulsid oma maa ajalooga tihendalt seotud Pariisi Jumalaema kiriku ulatuslikust tulekahjust.

Alates Vabaduse väljakul toimunud suurest Ukraina toetusmeeleavaldusest on iga päev Tallinna Jaani kiriku kellatornist kõlanud Ukraina hümn, mille on kiriku kellamängu tarvis sisse mänginud Maris Oidekivi. Samas peetakse kuni paastuaja lõpuni igal päeval rahuaja palvust.

Alates eelmise kolmapäeva keskpäevast on peapiiskopi palvel kõikides kogudustes, kus see on võimalik, kõlanud leinakellad Ukrainas toimuva sõja ohvrite mälestuseks. Alates sellest nädalast on iga kolmapäeva keskpäeval Laurentiuse kiriku tornikellade kõlamise järgselt kirik avatud tunni aja jooksul rahupalvuseks, kus saab osa pühakirjalugemistest, palvest ja elavast orelimuusikast. Soovi korral saab süüdata mälestusküünlaid sõjas lahkunute mälestuseks.

Soome Vabadussõja raskemal hetkel pöördus Soome president Kyösti Kallio avalikult rahva poole ja palus koos nendega alloleva palve, mille järel toimus Talvesõja käigus muutus paremuse poole. Nii võime ka meie paluda nii Ukraina kui oma maa pärast:

Taevane Isa, vaata armuga oma rahva peale. Sina oled tema loonud ja armastad teda. Sina näed, et ta on suures ohus. Seepärast palume Sind: Issand, aita meid meie hädas ja ära luba meid hukkuda. Kingi pöördumine patu ja  seadusetuse teelt mis juhivad  meie rahva hävinguni. Issand, halasta meie peale!

Issand Jeesus Kristus, ilma sinuta oleme jõuetud hävitavate jõudude vastu, mis tulvavad üle meie rahva seda mürgitades. Seepärast me kiitleme Sinu võidu üle kurjuse jõudude vastu, mille mõjud on igal päeval sõnades ja piltides avalikult nähtavad. Issand, Sina oled Kolgata ristil võitnud pimeduse väed. Nad peavad kaduma ka täna, kuna me tõstame Sinu nime nende üle. Me usume seda, sest Sina võid ka meie päevil kaitsta inimesi saatanliku eksituse eest. Issand, halasta meie peale.

Aita meid Püha Vaimu kaudu võidelda oma elus patu vastu ja olema lõpuni vastupidavad.
Tee meid meie rahva keskel oma päästva armu märgiks. Täida meid Sinu armastusega, et me saame kuulekaks Sinu käskudele. Olgu armastus meis see vägi, mis võidab pimeduse jõud meie rahva seas.

Issand Jeesus Kristus, me suudame kõik sinus, seda me usume. Halasta meie peale. Aamen