Ülevaade Saare-Lääne piiskooi tegevuse esimesest aastast

Kui Jüripäeval märkisime Viljandi Jaani kirikus palvusega piiskoppide koos Marko Tiituse ja Ove Sanderiga piiskopiordinatsiooni 1-st aastapäeva, siis küsisin mõttes endalt, kuidas möödunud viimast aastat iseloomustada või millega võrrelda. Kuna olen, sarnaselt kolleegidele, seotud väga erinevate ülesannete ja tegevustega, tõuseb selle teekonna iseloomustamiseks võrdluseks vaimusilma ette samaaegselt nii füüsiline kui vaimne väljakutse, mille analoogia otsimiseks kasutan alustuseks palverännaku või pikamaa jooksu näidet.

Esmalt saab selline teekond alguse mitte esimesest lähtehetkest või kilomeetrist, vaid pikemast vaimsest ja kehalisest ettevalmistusest, mis võib olla kohati raskem kui, seatud ülesande ajaline ja ruumiline eesmärk.

Uute piiskoppide jaoks sai see alguse piiskopiks kandideerimise ettepaneku tegemisest peapiiskopi poolt ja enda selle võimaluse lainele häälestamisega Oluliseks nähtavaks vaheetapiks kujunes täna oma viimast istungit pidava kirikukogu koosseisu 2023. aasta sügisese 28. oktoobril peetud istungijärgu arutelu ja hääletus, kui te otsustasite anda valdava häälte enamusega kolmele uuele piiskopile mandaadi, asuda täitma konkreetse piirkonna piiskopi ülesandeid.

Kui kasutada mõnikord vaimuliku ja koguduse vahelise sideme näitlikustamiseks võrdlust, kus ordineeritud vaimuliku seadmist konkreetse koguduse peale on nimetatud kogudusega laulatamiseks, tähistas piiskoppide valmine omamoodi kihluseaja algust, kus valitud said asuda tegema ettevalmistusi ordinatsiooniks ja ametisse seadmiseks. Kahe kirikukogu vahelisel ajal küpses idee piirkondlike piiskoppide valimise järel moodustada ka neli piiskopkonda, mille vajalikkuse üle arutasime ja otsustasime aasta tagasi Jõgeval 30. jürikuu päeval. Nii võime täna anda esialgse hinnangu nii piiskoppide kui piiskopkondade tegevusele.

Enda kohta võin alguses toodud võrdlust kasutades tõdeda, et lähe on olnud sama reibas ja hoogne nagu esimesed palverännaku või pikamaajooksul kilomeetrid, kus õige varsti selgub, et valitud tempoga jätkates ei pruugi seatud eesmärgile jõudmine õnnestuda, mistõttu tuleb leida endale ja oma ettevalmistusele ja võimetele sobilik rütm, ning ideaalis leida endale samas tempos liikuvad kaasteelised, kes on valmis eesseiva pikema teekonna vältel sind toetama või vastupidi sina neid.

Saare-Lääne piiskopi esmane ülesanne on olla piiskopkonna 3 praostkonna ja 48 koguduse ja neid teenivate vaimulike ülevaatajaks. Aasta tagasi esitasin kolme praostkonna sinodil esmase ülevaate piiskopkonna arengu ja tegevuse esmastest sammudest.

Piiskopina olen tänulik kogudustele ja vaimulikele, kes on mind kutsunud oma suurematele tähtpäevadele ja leeripühadele, mida olen valmis jätkuvalt tegema, kui suudan need oma kalendrisse mahutada. Eraldi olen külastanud mõningaid piiskopkonna vaimulikke, kuid regulaarsete ametivestlustega seostud kohtumisi alustan sellel kevadsuvel vastavalt sellele, kuidas vaimulikud on oma aruanded piirkonna piiskopile esitanud.

Lähtuvalt oma taustast ja pikaaegsest tegevusest kohalikus volikogus, olen pidanud oluliseks Saare-Lääne piiskpkonna omavalitsuste ja nende juhtide külastusi. Veidi enam kui aastase perioodi jooksul olen kohtunud Saaremaa, Haapsalu, Lääne-Nigula, Vormsi, Märjamaa, Pärnu, Tori, Saarde ja Häädemeeste valla juhte. Pärast käesoleva aasta KOV valimisi on plaanis külastada Hiiumaa, Ruhnu, Põhja-Pärnumaa ja Lääneranna valla juhtidega, ning järgmisel aastal ka uute juba eespool nimetatud uute valla ja linnajuhtidega. Kohtumised omavalitsuste liidritega on olnud eranditult positiivsed ja sõbralikud, kuhu on reeglina kaasatud kohaliku koguduse või koguduste vaimulikud ja mille käigus või tulemusena on leidnud lahenduse nii mõnigi kiriku ja kohaliku koguduse jaoks aktuaalne teema.

Saare-Lääne piiskopkonnas kujunes 2024 aasta jooksul välja piiskopi, kolme praostkonna praosti ja abipraostide virtuaalsed kohtumised, mille tulemusena valmistati ette esimest piiskopkonna sinodi toimumist Haapsalus 31. oktoobril. Selle koostöö tulemusena on sündinud ettepanek kaasata käesoleval aastal esimest korda täiskoosseisus koguneva piiskopkonna nõukogu koosseisu, lisaks piiskopile, praostidele ja sinodite kaudu valitavatele ilmiksaadikutele ka praostkondade abipraostid, mis teeks nõukogu liikmete koguarvuks 10 liiget.

Piiskopkonna nõukogul on ennekõike koordineeriv ja nõuandev roll, mis peab nõu, räägib läbi ja valmistab ette kolme praostkonna ühiseid ettevõtmisi ühe piiskopkonna piires. Käesoleva aasta esmaseks ülesandeks saab olema 31. oktoobris Pärnus toimuva piiskopkonna sinodi ettevalmistus ja läbiviimine. Nagu juba öeldud, on operatiivsemaks ja kulude vabaks koostöövormiks veebikoosolekud, kuid kord aastas võiks nõukogu koguneda visiooni või strateegiakoosolekuteks füüsiliselt konkreetsel aastal erinevas praostkonnas.

Sellel aastal on piiskopkondade olulisteks sündmusteks olnud diakonite ordinatsioonid Tallinnas ja Viljandis (koos vaimulike konvendiga), kellest viimasena ordineeritakse 1 mail Kuressaares vaimuliku ametisse kolm diakonikandidaati.

Piiskopkonna piiskopi ülesannete hulka kuulub koostöös kohaliku praostiga edaspidi ka koguduste visiteerimine (vastavalt täiendatud visitatsioonikavale)

Koostöö erinevate töövaldkondade vahel

Ühe piiskopkonna piires on olulised praostkonna üleste valdkondlike kohtumised nagu piiskopkonna vaimulike ühised arutelupäevad, mida mis on möödunud aastal toimunud nii, et ühe praostkonna vaimulikud on osalenud teise praostkonna konverentsidel.  

Esimesed märgid on koostööst ka laste ja noortetööst, mille näiteks võis nimetada eelmisel laupeval aset leidnud Pärnu ja saarte praostkonna laste ja pühapäevakooliõpetajate ühineõppe ja osaduspäev, kus Saarte praostkonnas oli Pärnakatele külla tulnud 60 osalejat.

Kuna piiskopina on minul ilmselt ka suurim koormus koguduste teenimisel, olen püüdnud võimalusel luua sidemeid erinevate koguduste ja piirkondade vahe, külastades näiteks Saaremaa vabatahtlike kirikuvalvurite ja diakoonia vabatahtlikega Pärnu ja Lääne praostkonna kogudusi

Piiskopi töövaldkonnad

Igal piiskopil on lisaks oma piirkonnale täita kirikus ka muid ülesandeid. Nimetan siinjuures enda peamised valdkonnad ja nendega seotud tegevuses

Suurimaks ja väljakutseid pakkuvaks valdkonnaks on kiriku kultuuriväärtuste komisjoni juhtimine mis kattub EELK arengukava kohaselt osaliselt haldusjuhtimise ja majanduse valdkondadega.

Kultuuriväärtuste komisjon koguneb keskmisel kord kvartalis, ning mille koosseisu mandaat lõpeb koos käesoleva kirikukogu kooseisu lõppemisega, selle aasta sügisel. Komisjoni otsused on kulle kogudustele soovituslikud, kuid mitmete arutelu all olevate üksikküsimuste või tervikprojektide puhul on komisjoniliikmete töö tulemus olnud lõpptulemisena kogudustele õnnistuseks. Suureks kaotuseks on olnud komisjoni sekretäri Marju Raabe lahkumine, kelle elutööd kokkuvõtva raamatu "Istudes taevases kohvikus. Eesti kirikutekstiilide ja tekstiiliajaloost" esitlus toimub Tallinna Jaani kirikus 7 mail.

EELK ja EMKA juhtide kohtumised

Teatavasti lõpetas siseministeerium eelmise ministri Lauri Läänemetsa ajal EELK ja EV vahelise ühiskomisjoni tegevuse, mistõttu lõpetasid töö ka selle alakomisjonid. EV ja EELK vahelise suhtluse üheks suurimaks valdkonnaks on muinsuskaitsealuste kinnis ja vallasvara kaitsmine ja kasutus, mida haldab kultuuriministeeriumi all tegutsev Muinsuskaitseamet. Kiriku poolse ettepanekuna oleme alustanud kiriku ja Muinsuskaitseameti juhtide kohtumisi, mille töörütmiks on kujunenud kohtumised kaks korda aastas kordamööda kiriku ja ameti ruumides. Seni on toimud kolm juhtkonna kohtumist mille esmaseks eesmärgiks on sõnastada koostöökohad ja ühisosad (võimekus, võimalused, kitsas- ja murekohad).

Kohtumiste tulemusena on uuendatud EELK ja Muinsuskaitseameti vahelist ja 2020 aastal koostatud koostöökokkulepet. Igapäevase koostöö raames lepiti kokku läbivalt infovahetus ameti ja kiriku vahel kõigil tasanditel, millest üheks olulisemaks on koostöö maakonnanõuniku ja koguduste ja omavalitsuste vahel. Sellise koostöö üheks näiteks on käesoleva aasta praostkonna sinoditel ettekannetega esinevad ameti valdkonnajuhid või maakonnanõunikud.

Käesoleva aasta kevadel olen koos saarte praostkonna praostiga kohtunud KOV valimiste eel Saaremaa valla juhtidega, et arutada teemasid mis kiriku vaates võiksid kajastuda valimisliitude ja erakondade valimisnimekirjades. Nendest kohtumisest alguse saanud arutelud on kandunud üle ka ettepanekuks kohtuda Riigikogus esindatud erakondade fraktsioonidega. Tänaseks olen kohtunud koos kantsler Andrus Mõttusega Sotsiaaldemokraatide ja Isamaa fraktsiooni esindajatega.

Sümpoosionid

Kiriku ja ameti juhtkonna alatöörühmana koguneb kord kahe kuu jooksul, kes valmistab ette kord aastas toimuvat sümpoosionit mis eelmisel aastal toimus Muinsuskaitseameti vedamisel Niguliste kirikus annetuskultuuri temal ja käesoleval aastal kiriku eestvedamisel 9. oktoobril pastoraadikultuuri teemal Pilistvere pastoraadis. Sellele sümpoosionil võiksid osaleda kõikide nende koguduste esindajad, kes haldavad meie pastoraate ja koguduse hooneid. Kohapeal saab ülevaate pastoraatide ajaloost, nende tänasest olukorrast üldiselt ja ühe maakonna näitel. Oluline on käesoleva hetkel meie pastoraatides toimuva ülevaate andmine konkreetsete näidete kaudu. Üheks eesmärgiks on sarnaste küsimustega silmitsi seisvate koguduste esindajate silmast-silma kohtumine ja nõustamine.

EELK Arengukava osa vaimulike ja töötegijate valdkonna alla kuuluvaks ülesandeks on minu ülesandeks kiriku ja koguduste vabatahtlike kaastööliste, sh juhatuse liikmete ja vaimulike koostöö mille üheks koostöövormiks on Lääne praostkonnast igasuviste juhatuse esimeeste nõupäevade korraldamine. Olulise valdkonnana saab nimetada ka piirkondade suhete arendamist kogukondades.

Tunnustamine

Tunnustamise valdkonnast on minu ülesandeks kutsuda kokku ja juhtuda kiriku autasude komisjoni tööd, mille nähtavaks küljeks on EELK tänab sündmus Tallinna Toomkirkus Lõikustänupüha paiku.

Autasusid saab taotleda aastaringselt. Taotlemiseks täida allpool olev sobiv vorm ja täidetuna saada taotluse fail aadressile konsistoorium@eelk.ee. Tänukirja taotlus saada aadressile peapiiskop@eelk.ee.

Veel enne piiskopiametisse valimist ja seadmist olen juhtinud EELK Vaimulike konverentsi juhatuse tööd, mis valmistab ette ja viib läbi kord aastas toimuvat kahepäevast konverentsi, mis on viimastel aastatel kogunenud Tartu Ülikooli ruumides ja mille eest saan olla tänulik igale valitud konverentsi juhatuse liikmele. VK on suurim kord aastas toimub ja meie 240 vaimulikku koondav põhikirjaline tööorgan, mis kogub igal aastal kokku umbes 120 vaimulikku. Uue VK juhatuse valimine toimub juba järgmisel aasta jaanuaris, mille juures pean märkima, et kuuludes ise samaaegselt kirikuvalitsusse, võiks ka uues juhatuses olla keegi, kes loob otsesideme konverentsi korraldajate ja kirikuvalitsuse vahel.

Nagu juba morgitud kuuluvad piiskopid oma ameti poolest EELK kirikuvalitsuse liikmete hulka, kes kogunevad regulaarselt kord kuus, millele lisanduvad pikemad arutelu- ja visioonikoosolekud. Ametis olevad piiskopid kuuluvad ka peapiiskopi palvel EKN täiskogu koosolekutel, mis toimuvad samuti kord kuus. Piiskopina kuulun ka mitme EELK valdkondliku või teemakomisjoni liikmete hulka, mida juhivad meie teised piiskopid.

Meediatöö

Enda puhul ei saa jätta märkimata üle 30 aasta kestnud märkimisväärse iganädalase koormusega vabatahtlikku raadiotööd, mille teatud mõttes loomuliku kaasnähtusena on lisandunud ka Pereraadio ühingu juhatuse esimehe ülesanded. Seni on kuidagi õnnestunud ka seda koormat vedada.

Varasema meediatöö eest vastutava piiskopina on selle valdkonna vastutuse võtnud endale assessor Toomas Nigola, aga sellest perioodist juhin ka ajaleht Eesti Kirik nõukogu tööd, ning osalen regulaarsetel meediatoimkonna nõupidamistel.

Nii nagu juba põgusalt märkisin, tuleb kõige selle kõrvalt kanda kahe koguduse igapäevaelu rõõme ja muresid. Ennekõike on mul eesõigus olla toeks oma kodule ja lastele pühendunud abikaasale, kes kannab hoolt minu tagala eest ja kelleta ei oleks mu võimalik kõiki neid ülesandeid väljapool kodu täita.

Kokkuvõtteks pean tõdema, et see teekond on olnud arvatust keerulisem mille erinevad tahud ja ülesanded ei ole jätnud mõju avaldamata nii vaimsele ja füüsilisele tervisele, millele on tulnud viimasel poolaastal paratamatult enam tähelepanu pöörata.

Loodan, et nii nagu palverännakul või pikamaajooksul saabub mingil hetkel, kui tunned väsimust või jõud hakkab otsa saama, sellist hetke, mil jõuvarud taastuvad ja tekib hea kulgemise tunne, kus mõistus on selge ja vaim on valmis tundma rõõmu mitte üksnes edasiminekust märgata ja rõõmustada igast sammust ja inimesest keda sellel teekonnal kohtad, teades, et ka teised kogevad selle teekonnal sarnaseid kogemusi ja viimselt sõnades väljendamatut rõõmu ja tänutunnet.

 + Anti Toplaan