Jutlus Mt 22: 34-40

Aga kui variserid said kuulda, et Jeesus oli sulgenud saduseride suu, kogunesid nad sinna. Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates: „Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?” Jeesus vastas talle: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!  See ongi suurim ja esimene käsk.  Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!  Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.”

Oktoobrikuu kolmanda pühapäevaga kulmineerusid kohalike volikogude valimised, kus erinevate erakondade ja valimisliitude kandidaadid pürgisid omavalitsuste volikogudesse, et kaasa rääkida või otsustada kohaliku elu küsimuste üle. Erinevad inimesed, kellel võivad olla mingis küsimuses erinevad seiskohad, langetavad tulevasi otsuseid, lähtuvalt oma taustast, kogemusest ja maailmavaatest. Kuna valijatena ei ole meil võimalik ette näha nelja aasta jooksul lahendamist vajavaid küsimusi, oleme pidanud otsustama oma valiku selle järge, keda me ise usaldame. Kristlaste jaoks on oluline ennekõike see, kas konkreetne inimene jagab meiega sarnast maailmavaadet, ning kuidas ta on seda seni oma elus rakendanud.

Kui küsida mis on tänase päeva kontekstil tegemist  pühapäeva teemaga, milleks on ”Suurim käsk,” siis sellel on otsene seos. Ei maksa arvata, et kirikus või Jeesuse aegses ühiskonnas oleks valitsenud kõiges asjus üksmeel. Toona, mil kõik inimesed uskusid oma esiisade Jumalasse, jagunesid suuremad usulised erakonnad mitmetes olulistes küsimustes teineteistest oluliselt.

Näiteks ei uskunud saduserid, kelle liikumine oli tihedalt seotud Jeruusalemma templiteenistusega, surmajärgsesse ellu. Teine suurem erakond variserid aga uskusid.

Esimesed olid Jeesusele välja mõelnud teoreetilise näite mis pidanuks nende arvates tunnistama sellest, et surmajärgsele elule ei ole loogilist tõestust. Jeesuse vastus paljastas tõsiasja, et saduserid ei tundnud päriselt pühakirja ja Jumala väge.

Jeesuse aegsed kirjatundjad tunnustasid Jeesust, et ta oli nende religioossetele rivaalidele saduseridele, andud Moosese seadust puudutavas vaidluses vastuse, millele nemad ei osanud midagi vastata.

See ei takistanud aga seadusetundjaid järgmisel hetkel, oma vennaskonna au kaitsmiseks koonduda mõnes teises küsimuses Jeesuse vastu. Võimu ja positsiooniiha muudab toonased usulised liidrid vaimulikult pimedaks ja asetab nad samasse olukorda, teiste selle maailma valitsejatega, kelle kohta ütleb psalmist oma teise laulu alguses:  Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu. (Ps2:2)

Nii sepitsesid nad talle esitamiseks kavalaid küsimusi, millele ei olnud peaaegu võimalik õigesti vastata. Üks seadustundja esitab neist lihtsa küsimuse: Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?”

Meie tunneme Moosese seadusest enim kümmet käsku. Seadusetundjad tegid ise vahet seaduse kaalukamate käskude ja nende endi poolt Jumala käskude poolt antud selgitavate kommnetaaride vahel. Ametiau ja võimu taotleva poliitilise grupi eesmärgiks on kõigil aegadel olnud muuta nende endi poolt sõnastatud seadus normina terves ühiskonnas. Kui nüüd juutide seaduse kommentaari olulisemad juhised panna järjekorda, koguneb nomratiivseid käske ja keelde ühtekokku 613 mis on tavalisele, seadusega igapäevaselt mittetegelevale inimesele, liigselt suur ja hoomamatu hulk. Seadustundja paneb siis Jeesuse proovile olemuslikult ka teda ennast huvitava küsimusega sellest, milline neist käskudest seisab teistest kõrgemal?

Romaanis “Tõde ja õigus” mõtiskleb kolmkümmend aastat mõisale ja Vargamäele kraavi kaevanud ja nüüd jalutu sauna Madis Andrese vanema tütre Liisi juuresolekul miks Andres ei lase tütrel minna mehele, kellele too ise tahab. Madis arvab , et piibli liigne lugemine muudab inimese kurjaks, nagu oli muutnud nende isa, kes arvas, et laste karistamine on üks Jumalale meelepärane tegu. Selle tulemusena lahkusid kõik lapsed kodust ja lahkuvad ka Vargamäelt. Madis, kes ise pühakirja ei ole lugenud, luges seda inimeste tegudelt, kes pühakirja lugesid ja talle jäi mulje, et selle mõju ei ole hea. Kui Liisi ja tema väljavalitu Joosep jõuavad lõpuks kirikuõpetaja jutule ei mõista too noorte plaani hukka vaid ütleb : “See on hea, kui te olete ühel nõul, siis annab teie õpetaja ja ka Jumal teile teie patu andeks. Minge rahuga, Aga Jumala arm, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoidku teie meeli.”

Armastuse kaksikkäsu olulisus võrreldes teiste käskudega ei olnud seadustundjatele võõras, millest tunnistab ka Luuka evangeeliumis olev kahekõne Jeesuse ja ühe teise seadustundja vahel.  Too küsis Jeesuselt: Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?” Aga Jeesus ütles talle: „Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?” Tema vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!” (Lk 10:25-28)

Jeesus annab vastuse tsiteerides pühakirja, milles ta esimest korda ühendab 10 käsu esimese ja teise käsu üheks tervikuks, sõnastades nii kuldse reegli ehk armastuse kaksikkäsu

Lühidalt tsiteerituna: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja ligimest nagu iseennast.” Sama rõhutab ka apostel Paulus, kui ta ütleb Rooma kirjas, et armastus ei tee ligimesele kurja. Nii on armastus Seaduse täitmine. (Rm 13:10)

Jumala seaduse roll on nagu ukse jaoks hinged, millele uks toetub ja mis annab suuna kogu ülejäänule. Paari päeva eest võtsin ette kodus paari ukse väljavahetamise. Kuna ma ise 20 aastat tagasi neid ei paigaldanud, siis tundus mulle, et see ei ole sugugi raske töö. Siiski selgus, et ust tuleks tõsta kõrgemale, et ta mahuks käima lengide vahele. Nii hakkasin otsima lahendust, kuidas seda teha selle järgi, nagu mina seda ette kujutasin. Lahendus oli aga palju lihtsam ja sellist olukorda, et ust on vaja reguleerida oli juba tehases ette nähtud. Õnneks taipasin seda viimasel hetkel, enne kui oleksin teinud midagi valesti.

Sellest kogemusest õppisin, et meie ei pea püüdma oma mõistuse ja oma soovidega tõlgendama, vaid usaldame Jumalat, kes on meie heaks kõigis tulevates olukordades juba näinud ette lahenduse, kui me teda usaldame ja tema poolt meile antud juhist ehk Piiblit loeme kui eksimatut Jumala Sõna.

Martin Luther on ühes oma jutluses öelnud: ”Tõeline usklik, kes annab au Jumalale ega kahtle, et pühades kirjades on kõik öeldud hästi ja tõeselt, ei pea omama oskust seda ise tõestada.”

Seaduse peamine mõte ja eesmärk peaks olema kirjutatud inimese südamesse ja seda peaks rakendama igapäevases elus.

Eesti tuumikromaanis kolib Vargamäe Andres koos oma naise Krõõdaga Vargamäele elama. Uues kodupaigas asub Andres aga kõike ümber korraldama, lähtudes seisukohast, et maa on inimese kasutusse antud ressursside allikas ja inimene võib seal talitada, kuidas aga heaks arvab. Ta on justkui looja ja oma tegevuses loodab ta Jumalale, sest arvab, et ta täidab Jumala tahet. Samas loeb talle vaid tema enda tahe, ta ei võta arvesse ei teiste inimeste ega ka looduse tahtmist, mistõttu muutub tema algne loometöö justkui võitluseks Jumalaga. Mehele sobib Jumala tahe vaid siis, kui see ühtib tema enda omaga. Andres otsib tõde ka Piiblist, kuid mitte Jumala tahte täitmiseks, vaid enda õigusele kinnituse saamiseks. Peagi aga saab mehele selgeks, et kõik ei sõltu tema tahtest.

Hoolimata kõigest näeb Andres enne surma ikkagi ära oma unistuse teostumise – Vargamäe jõe süvendamise, mis lubab loota, et soode asemel hakkavad kunagi tõepoolest haljendama metsad ja põllud. Andres väsib pikal koduteel maaparandajate juurest, poeg Indrek kannab teda seljas. Andres heidab ühte heinaküüni ivakeseks puhkama, kuid ei ärka enam. Indrek kannab isa surnukeha kätel koju.

Tähendamissõna kadunud pojast on olukord vastupidine. Poeg nõuab oma osa, jätab maha isakodu ja rändab võõrale maale. Isa armastus ei kiida poja käitumist heaks, lubades tal minna oma valitud teed, kuid ei sulge oma kodu talle siis kui poeg jõuab oma südames meelt parandanud koju tagasi. Isa tuleb oma pojale vastu ja annab talle tagasi kõik tema kaotatud õigused. Jumalal on aega meid oodata kuid meie enda pöördumist isakoju piirab meie enda eluaastate arv. Oluline on teadmine, et isakodu ja kodukiriku uksed on avatud.

Jumal on ustav ja on andnud meile oma poja kes apostel Pauluse sõnade kohaselt on teid kutsunud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.