Tänase pühapäevaga algab kirikuaastas kolm nädalat kestev paastueelne aeg. Kuna tegu on ettevalmistusega tõsisemaks ettevõtmiseks, millest võib oleneda meie koht igavikus on arusaadav, et kuuldud tekst kõneleb treeningust ja enda ettevalmistamisest. Kristlase elu peab olema nagu võidujooks eesmärgi poole, kus auhinna saab ainult esimene. Seepärast tuleb jooksjal end pingutada viimseni.

Vanas Kreekas oli sport arenenud ühiskondliku eluga tihedalt seotud

Alanud aastal toimuvad erinevate kriiside taustal tali olümpia mängud Hiinas milleks sportlased on aastaid teinud selleks tõsiseid ettevalmistusi. Mängudele pääsemiseks peab esmalt täitma vastava normi. Kõigil ei ole see kahjuks õnnestunud, kuna alati ei tule kõik 100% välja. Olgu sportlane kuitahes hea, jääb tema unistuseks alati osaleda olümpial ja tulla seal võimalikult kõrgele kohale. Kuna konkurents on väga tihe, tuleb loobuda paljudest asjadest mida üks noor inimene endale lubada võiks. Kõige suurem aeg kulub igapäevasest ettevalmistusest treeningule. Tänavu lisandub alaline hirm, et sinu koroonaproov võib a kohapeal osutuda positiivseks.

Nii nagu tänapäeva maailmas, olid ka Vanas Kreekas sport arenenud ühiskondliku eluga tihedalt liituvaks süsteemiks. Alguses oli sportimine vaid ülikute eesõigus aga hiljem võisid sellega tegeleda kõik vabad ja täieõiguslikud kodanikud. Ainukesed kes ei tohtinud sellega tegeleda olid orjad. Paulus teadis. Kreekas Zeusi pühapaigas Olümpial peeti juba kaheksa sajandit enne Kristust paganlikke kultuse pidustusi. Nendest arenesid välja ülemaalised sportmängud, mis hakkasid toimuma iga nelja aasta tagant. Võistluste eel, nende ajal ja järel kehtestati üle maaline relvarahu. Alates 6-ndast sajandist korraldati olümpiaadi 2. ja 4. aastal üle kreekalised sportmängud ka Korintose maakitsusel paikneval Istmosel. Neid nimetati Itsmose mängudeks ja Paulus arvestas, et tema lugejad oli enne pöördumist kindlasti nende kodukohas toimunud mängudele kaasa elanud. Need ei olnud pelgalt sportmängud, vaid seal toimusid ka tänapäeva mõistes muusikafestival ja muusikavõistlused, millele kohalikud elanikud kindlasti sama usinalt kaasa elasin nagu eile õhtul elati kaasa Eesti laulule.

Paulus kutsub igavese õndsuse taotlejaid võidujooksule, kuid samas ütleb sama apostel Rooma kirjas: “Ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab.”...(kohtunik)

Apostel tahab selles jooksus olla ise osaline ja eeskuju. Start on juba antud ja nüüd peab olema kogu tähelepanu suunatud ühe eesmärgi, kadumatu võidupärja saavutamisele.

Paulus ütleb: “Jooksevad küll kõik, aga auhinna saab ainult üks. Jookske nõnda, et teie selle kätte saate”. Apostel ei taha sellega öelda, et tervest võistlejate hulgast saab õndsaks ainult üks. Küll aga hoiatab ta, et võistlejate hulka tulemine ja võidujooksust osavõtmine ei garanteeri kellelegi võidupärga. Enne oma märtrisurma kirjutab Paulus Timoteosele: “Olen võidelnud tublit võitlust. Lõpetanud jooksu, säilitanud usu” Võitlemine, jooksmine ja usu säilitamine tähendavad lõpuks ühte ja sedasama.

Pauluse vastaseks pole mitte ainult ta ise või tema patune loomus koos ihadega, vaid kogu apostli maine eksistents, mis püüab läbi suruda oma loomulikku õigusi ja keeldub ennast armastuse nimel ohverdamast.

Jumal ootab võidujooksja pühendumist. Ennastohverdavalt oma mugavusega ning heaoluga poksides, kutsutakse tegutsema kõiki, mistahes elualal ja igas olukorras, kuhu Jumal kedagi meist on asetanud kas siis tööl, ühiskonnas või perekonnas.

Tänapäeva suure koguduse liikmele kes ei ole oma kogudusega väga tihedalt seotud on taevane võiduhind jäänud üsna kaugeks asjaks, väikeses kogukonna ja koguduses on see teisiti…

Tänapäeval soovib igaüks hästi süüa-juua, vanade aegadega võrreldes kuninglikult riides käia, sõita autoga, elada mugaval eluasemel. Meile on räägitud, et me saame armust õndsaks, milleks meile siis mingi võidujooks staadionil, kus tuleb panna välja viimane jõud ja visata ära iga takistav faktor mis segab meid seda jooksu lõpetamast.

See on Jumala suur arm, et tohime üldse Jumala staadionil toimuvatel mängudel vaba inimesena (orje ei lubatud võistlema) kaasa joosta. Veelgi suurem ja otse sõnulseletamatu arm on see, et tohime kord koguni võidupärja endale pähe saada.

Korintlastele on antud mitmeid vaimuande. Korintose karismaatikud on kindlad, et kui neil juba on vaimuande, siis on nende õndsaksaamine kindel. Paulus hoiatab neid, et see ei pruugi nii olla.

Nad on alles teel tõotatud maa poole. Nad on küll Kristuse pärast õigeks mõistetud, aga mitte veel kurjast ilmast lõplikult päästetud. Nad pole veel võitjatena tõusnud üles autasustamiseks, vaid jooksevad alles staadionil. Võitlus pole veel lõppenud. Jumala viimne sõna on meie igaühe kohta veel ütlemata. Isegi Paulus ise alles võitleb õndsaksaamise pärast.