Valge pühapäev, Ülestõusnu tunnistajad

Jh 20: 1-14

Jumala tõotused püsivad kindlana ka siis kui inimene oma nõrkuses peaks selles kahtlema. Täna kuuldud pühakirjatunnistused räägivad sellest kuidas ülestõusnud Jeesus ilmub kahtlevatele jüngritele ja kinnitab neid. Sellest on kantud ka tänase pühapäeva nimetus Ülestõusnu tunnistajad.

Ülestõusmine on Jumala uusloomingu algus. Looja on Kristuse ülestõusmise läbi meid uuesti sünnitanud. Me pole saanud usklikeks mitte omaenese otsuse tagajärjel, vaid Jumala tegude tõttu. Meiega on toimunud ime. Jumal on meile kinkinud uue elu, nagu ema annab elu oma lapsele teda ilmale kandes. Keegi ei sünnita ennast ise. Nii on iga-aastane Ülestõusmispüha pühitsemine ka kõikide usklike ühine sünnipäevapidu. Eriliselt rõõmustame koos vendade õdedega õigeusu kirikus, kes tähistavad Ülestõusmispüha just tänasel päeval. Ühele vanale Roomast leitud hauakivile kantud tekstiga kus oli öeldud: „Uuesti sündinud igavikuks“ Jeesuse ülestõusmine tähendab uue ajastu, tema uusloomingu algust. See sündmus on avatud ukseks tervele surma meelevalda langenud inimkonnale. Meie ees on avatud uus eluvõimalus, milleks meid kutsutakse Jumala sõna ja ristimise kaudu.

Pärast surnuist ülesäratamist ilmus Jeesus oma jüngritele. Kolmandat korda sündis see Tibeeria järve ääres varasel hommikutunnil. Oma kaluriameti juurde tagasi pöördunud jüngritele oli see ootamatu ja hämaruse tõttu ei olnud nad kindlad, kes on see kes kaldal seisab. Jumal peidab oma suurimad tööd inimese jaoks hämarusega. Kolgatal kattis pimedus mitmeks tunniks maa, et me võiksime seda selgemalt mõista sealt lähtuva valgust surma varju maale. Öö pimeduses pidas Jeesus võitluse Getsemani aias. Õhtuhämaruses oli ta juba kahel korral varem ilmunud jüngritele ja nüüd toimus see hommikuhämaruses. Hommik on päeva väravaks. Kuidas alustame meie oma hommikuid? Kristlase jaoks on palve ja kasvõi lühike hetk sõna ääres see mis aitab meil selle maalima helidest ja häältest eristada Päästja oma. Võib öelda, et kristlase elu võidud ja kaotused sepistatakse hommikutundidel. See mis siis valdab meie meeled kujundab kogu meie ülejäänud päeva.

Vaatamata sellele, et jüngrid on ilma tulemuseta püüdnud kala terve öö, soovitab ta heita noot paremale poole paati. Kui nad seda teevad, ei jaksa nad seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.

Jumala poolt antud kalastamise käsus tõmmatakse inimesed surmast ellu, olukorras kus hingevaenlane soovib neid pidada surma vangidena. Üksnes Jumala evangeelium võib inimese vabastada tõelisesse ellu. Jeesus kujutab võitlust hea ja kurja vahel võrdpildiga tugeva relvastatud vägimehega, kes valvab oma elamut, et ta vara oleks rahus. „Aga kui temast tugevam tuleb ta kallale ja võidab tema, siis võtab ta ära tema sõjavarustuse, mille peale ta lootis, ja jagab laiali temalt saadud saagi.“ (Lk 11:22)

Inimese enda võitlus kurja vastu saab tuua üksnes kaotusi, kuna kuri soovib seda mis talle kuulub endale hoida. Ometi on igaüks vastutav selle eest, kelle meelevalla alla ta kuulub. Jüngritele osas saanud kalasaagi ime eesmärgiks on näidata jüngritele, millistel tingimustel toob inimeste kalastamine tulemusi. Omad pingutused juhivad meid väljapääsmatusse olukorda, aga Jumala Vaimu õnnistus võib tuua saagi. Enne oma taevaminemist ütleb Jeesus oma jüngritele: „Minu nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.“ (Lk 20 :47)

Selles maailma ajas ja oma elus ei saa me veel näha selle töö lõpptulemust mis järgneb Issanda käsu täimisest. Ilmutuse raamatus näitab Kristus Johannesele selle töö tulemusi: „Pärast seda ma nägin, ennäe: suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada kõigist rahvastest ja keeltest seisis trooni ees ning talle ees, valged rüüd üll ja palmioksad käes.“ (Ilm7:9). Me oleme praegu nagu kangakudujad kus ühel pool on kõrvaltvaataja pilgule arusaamatu niitide kogum aga teisel pool kangast moodustavad nad selge mustri.

Kaldale jõudes tõmbas Peetrus nooda koos kaladega mäele. Suuremaid kalu oli võrgus kokku sada viiskümmend kolm. Johannes, kes oli noorena selle sündmuse tunnistaja mäletab evangeeliumi kirjapaneku ajal veel kalade arvu, mis tähendas, et see pidi olema neile suureks imeks. Jumala riigi noota satub erinevaid, nii väikeseid kui suuri kalu. Nende hulka on raske hinnata, aga kindlasti mitte eristada kõlblikke ja kõlbmatuid, kuna see on aegade lõpus inglite ülesandeks. Paradoksaalne on see, et kalad satuvad võrku tahtmatult noodaviskaja töö tulemusena, aga on ometi vastutavad Jumala ees.

Ei ole kerge mõista seda, et meie pääsemine on viimselt Jumala otsustada ja meil endal ei ole selles osas erilisi teeneid. Jumalariigi töö tegijatele õpetab see sündmus, et nende ülesanne on heita võrgud vette, aga Jumal annab saagi.

Arvus 153 on nähtud palju sümboolset. Kirikuisa Hieronymus nägi selles pääsenute suur arvu mis koosneb nii juutidest kui paganatest. Antiikse arusaama kohaselt oli erinevaid kalaliike nimelt 153. Sellised või teistsugused selgitused võivad avada midagi sõna rikkustest, aga neid ei tuleks võtta liigselt täht-tähelt. Oluline õpetus seisneb kahes asjas.

Esmalt on oluline see, et erinevalt meie ettekujutisest, peab taevariigi noot vastu kõigi selle maailma inimeste survele ega rebene. Kõik on kutsutud, kuigi kõik ei võta seda kutset vastu

Teiseks on suur kalasaak meeldetuletus neile, kes arvavad, et suudavad oma paatidega kanda kogu saaki. Selleks ei sobinud ei Peetruse paat ja selleks ei ole piisavalt hea ükski kirik või kogukond. Üksnes noot ise on piisav suur, kogumaks suure saagi Hea Karjase juurde.

Kalasaagi ime jääb tahaplaanile kui kõlab Jeesuse kutse sööma. Siin teenib Jeesus ise jüngreid kes on väsinud ja näljased kogu öö tehtud töö pärast, saamata ometi saaki. Ammusest ajast on seda lugu võrreldud jumalateenistusega kus Jeesus ise teenib murtud leivaga oma kogudust. Tema ise on valmistanud söömaaja ja kutsub kõiki sellest osa saama. Tema teenib omasid, et nemad oleksid valmis toitma omakorda teisi.

Lauaosadus tähendas ka andeksandmist ja lepitust. Jeesus väljendab selle teoga andeksandmist ja halastust, kes olid oma ebaõnnestunud üritamistest pettunud. Jüngrid mõistsid, et neist hoolitakse ja see andis neile hingamist päästja poolt kaetud söögilaua osaduses. Jeesuse laud on kaetud ka meie jaoks. Me saame tunnistada talle kõik oma ebaõnnestumised ja puudujäägid ning võtta vastu andeksandmise.

Evangeelium kutsub meid kohtame ülestõusnut oma elu olukordades. Jeesus on ülestõusnud Issand, kes elab Püha Vaimu kaudu tema omade südames ja koguduse keskel. Ta annab meile end kingina Sõnas ja armulauas.