Rm 4: 16-25

Möödunud nädala alguses toimus Riigikogu konverentsikeskuses sündmus, millega tähistati kiriku ja riigi ühishuvide protokolli 20 aastapäeva Selle raames pidas ettekande ka riigisekretär Taimar Peterkop, kes tunnistas, et ta ise on kristlane ja sooviks tulevikus 20 aasta pärast võiksid vähemalt pooled inimesed võiksid end olla sidunud kirikutega. Kuidas luua hingeline side, Tugevdada meie inimeste vaimset tervist, mille üle kannatavad meie inimesed ja mis on suur probleem. Igal asjal on oma põhjus ja tagajärg. Kui vaimne tervis on inimestel vilets, siis on sellel ka otseselt vaimsed põhjused.

Kui vaadata enda ümber veidi ringi, siis millisest allikates otsivad ja ammutavad meie inimesed vaimse tervise kinnitamiseks tuge ja elu mõtet? Veel enne kui paari aasta eest hakkas levima koroonaviirus, mis sundis inimesed üksindusse ja võimendas vaimse tervise muresid, on koos vabaduse saabumisega 30 aasta eest avanenud meile ka kõik piirid ja meie inimesed on ahminud kõike seda, mis seni oli neile olnud kättesaamatu. Kõik ei ole kuld mis hiilgab. Apostel Paulus ütleb 1 Korintose kirjas ”Öeldakse: „Mulle on kõik lubatud!” - Siiski kõigest ei ole kasu. „Mulle on kõik lubatud!” - Siiski miski ärgu saagu meelevalda minu üle!” sarnaselt paljudele headele asjadele on inimesed teadamatusest olnud terve inimpõlve seotud esoteeriliste ja okultsete praktikatega mis ei ole kaugeltki süütud tegevused.

Võtame näiteks jooga. Meie naaberkirikutest võttis Soome ajaleht Kotimaa nõuks uurida mõnedelt inimestelt, kes on selle teemaga tegelenud või tegelemas, milline on nende kogemus?

Rita Saare jaoks algas kõik küsimustest, kes seda maailma juhib ja kas Jumal on olemas? Nii sattus ta tegelema joogaga, aga samal ajal pidas end ka kristlaseks, kuna Soomes on enamik inimesi käinud leeris ja liitunud kogudusega kuid enamik neist ei ole aktiivsed koguduse liikmed. Rita soovis oma joogaharjutusi siduda kristliku sisuga ja sai selles osas nõusse piirkonna koguduste liidu pastori, kes lubas tal alustada kiriku juures kursustega, mille eesmärgiks on ühenduse loomine oma hinge ja Jumalaga. Rita on siis hiljem pidanud selgitama, et tema poolt juhitud kogunemisel otsitakse kristlastele sobivat tasakaalu liikumise ja hinduismi vahel. Kuigi Rita on kogenud palju vastuseisu, ei saa ta aru sellest, et kui Jumal on inimeses ja joogas suunatakse tähelepanu Jumalale ja Püha Vaimu poole, siis ei saa see olla tema arvates kurjast.

Sarastus Hietanenil on aga teistsugune kogenus. Juba lapsena tundis ta huvi loodusvaimude ja šamanismi vastu ning kasvades tutvus uusvaimsuse ehk esoteeriliste praktikatega. Ühel hetkel hakkas ta järgima ühe India õpetaja nõuandeid ja püüdis oma meeli tühjendada. Vastupidiselt oma hinge tühjendamisele laskus tema peale mediteerides tohutu raskus. Mõned meeled teravnesid, teised taandusid, aga armastust ta ei kogenud. Kui joogat harrastanud hea sõber tuli usule, läks ka tema sõbraga kristlikule koosolekule. Alles seal kohtas ta Jeesust, tema süda murdus ja ta hakkas nutma kuna piibli tõotus päästest kingina üksnes armust tundus liiga hea et olla tõsi. Sarastus tunnistas ajakirjanikule, et Jumal kinkis talle ühenduse endaga oma poja vere kaudu. Pärast seda ei saanud ta enam joogaga edasi tegeleda ja kummarduda hinduismi jumalate ette. Tema sõnul on jooga hinduismi nurgakivi ja selle vahendusel tehakse hinduismi misjonit.

Kui me vaatame Eestis ringi, siis näeme joogaga tegelevaid inimesi üksikult ja gruppides alates lapsi imetavatest emadest kuni vanadekodudeni, rääkimata sellest, et erinevad jooga praktikad on võetud üle koolide kehalise kasvatuse tundide metoodikasse ning sellega tegelevad ka ametlikud treenerid, massöörid ja füseoterapeudid. Miks, kuna öeldakse, et see on süütu võimlemine. Kas ikka on? Turu Miikaeli koguduse kirikuõpetaja Jouni Lehikoinen hoiatab igasuguse joogaga tegelemise eest ja põhjendab seda järgmiselt.

Tema hinnangul sisaldab jooga iga tehnika ja asend endas usulisi elemente, mis jätavad inimese hinge jälje. "Me ei saa ühendada valgust ja pimedust", ütleb vaimulik. Jooga on ukse avamine võõrale valgusele, mille oma ellu lubamise tulemusel kurvastab Jumala Püha Vaim, kes võib inimesest koguni lahkuda. Püha Vaim ei juhi kunagi inimest ammutama väge võõraste vaimude juurest, vaid ta kirgastab alati Kristust, tema tahet ja lunastustööd.

Küsimusele, kas on olemas kristlikku joogat vastab vaimulik, et see ei ole võimalik. Kui me koguduse või kristlase juures seda praktiseeritakse, siis toome oma tagauksest sisse Trooja hobuse, mille tagajärgi ei oska me ette näha. Kui joogapraktikad peaks kirik heaks kiitma, kiidab ta heaks põhimõtte, et Jumala juured on mitmeid erinevaid teid. Ristiuks aga nii ei õpeta. Joogas ei ole midagi mida ristiusk ei õpetaks, kuna kristlik pärand sisaldab endas nii palve kui meditatsiooni praktikaid. Ennekõike on meil olemas andestuse ja lootuse evangeelium. 

Apostel Pauluse jaoks on usuisa Aabrahami juures kõige olulisem tema usk. Usk, mis ei seisne mitte mingites intellektuaalsetes tõekspidamistes, vaid eeskätt siiras, lausa lapselikus usalduses Jumala vastu. Teadmises, et Jumalal on meelevald teha kõike, mida Ta tahab ja mida Ta on tõotanud – isegi siis, kui see oleks vastuolus igasuguste inimlike ootuste ja lootustega. Jumalal on meelevald isegi surnuid elavaks teha, nagu Tal on ka meelevald luua kõik olev eimillestki. Jumal tegi Aabrahami ja tema naise Saara sama hästi kui surnud ihud taas viljakaks ning kinkis neile loendamatul hulgal järeltulijaid – Aabrahami osaks jäi see kõik vaid usus omaks ja vastu võtta.