Suure Neljapäeva sündmustega alustame koos Jeesuse jüngritega nende senise teekonna kõige viimast ja olulisemat osa.
Ikoon "Püha õhtusöömaaeg" õigeusu kirikust
Ikoon "Püha õhtusöömaaeg" õigeusu kirikust
Saabudes pühadeks Jeruusalemma on Jeesus valinud söömaajaks sobiva paiga, mille tunnistajaks võime olla ka meie, mil me saame kodus või kodukirikus viibides tunda, nagu oleksime koos Jeesuse jüngritega püha õhtusöömaja seadmise ruumis, ehk ülemises toas.
Jeesus jagas jüngritele oma surma mälestuseks õhtusöömajal leiba ja veini oma ihu ja verena. Sellega andis ta senistele lauakommetele uue tähenduse. Tema käes sai leib ja vein enamaks, kui õpetaja söömaajaks koos oma õpilastega. Eneseandmine, millest Jeesus oma jüngritel laseb osa saada, saab meile selgemaks tema otsekohestest sõnadest: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära.
Juuda teguviisi ei saa põhjendada lihtsa kasusaamise lootusega. Pigem võime põhjust otsida sealt, kus inimlikud soovid kiirustavad ette Jumala plaanidest ja viivad meid Tema tahtes käimise asemel, sootuks teistele radadele.
Juuda lahkumise järel murrab Jeesus perevanemana igale söömaajal osalejale tüki leiba ja jagab seda öeldes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!” ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest, sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks.“
Alates esimesest püha õhtusöömaaja seadmisest on apostlid pidanud meeles ja andnud edasi armulaua seadmissõnu, mida omakorda on meile andnud edasi ka apostel Paulus kui ta ütleb:
„Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi.“
„Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi.“
Jeesuse poolt õnnistatud ja jagatud leib on eriline. Sellest osasaanud, saavad osa Jeesuse ihu saladusest. Ohvri juurde kuulub ohvriroog, millest söömise järgselt saab inimese osa ohvris toodud õnnistusest.
Karikas, millest peavad osa saama kõik ruumis viibijad on lepingu veri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks. Omal ajal kinnitati Jumala ja tema rahva vaheline leping Siinail ohvriloomade verega (2Mo 24.8).
Karikas, millest peavad osa saama kõik ruumis viibijad on lepingu veri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks. Omal ajal kinnitati Jumala ja tema rahva vaheline leping Siinail ohvriloomade verega (2Mo 24.8).
Jeesuse nimi tähendab seda, et tema vabastab oma rahva nende pattudest. Tema on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu, võttes enda kanda teiste valu ja vaeva.
Tema veri, mida valatakse paljude eest, osundab kõigile rahvastele, kelle juurde Jeesus käsib jüngritel minna oma suures misjonikäsus. Nii nagu Jeesus sündis inimesena Iisraeli kadunud lammaste jaoks, nii sünnib ta kannatustes, surmas ja ülestõusmises kõikide rahvaste ja inimeste jaoks.
Surm tähendab eraldamist, aga eraldatus ei ole lõplik. Kui jüngrid kogunevad pärast neid sündmusi ilma temata, kannab neid tõotus uuest kohtumisest. Saada osa armulauast, tähendab saada osa tulevikust, uuest reaalsusest. Inimeste koosolemine selles ajas on tegelik vaid siis kui Kristus ise on ligi. Sellist osadust on võimatu mõista kui samal ajal ei mõtle selle lõplikule teostumisele tulevikus, kus meie usk muutub nägemiseks.
Armulaud ehk püha õhtusöömaaeg on Jumala kogudusele kingitud lauaosadus, mis ei piirdu ainuüksi käesoleva hetkega vaid avab meile ka eesoleva tuleviku.
Issand Jeesus Kristus, toida meid eluleivaga ja anna meile juua õnnistuse karikast pühal armulaual, mille Sa oled meie jaoks seadnud. Liida meid selle sakramendi kaudu üha täielikumalt Sinu osadusse ja aita kasvada Sinule meelepärases pühitsetud elus. Luba meid kord taevasesse lauda Sinu juurde, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.