Õpetajate majas nädala eest toimunud isadepäevale pühendatud konverentsil «Millal on mees liiga vana?» sõnas Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi oma ettekandes «Kuidas jääda alati mehelikuks?», et seda, mis on mehelik, ei otsusta mitte mehed ise, vaid seda ütlevad hoopis naised. «Mehelik mees on tema sõnul  see, kelle kõrval naine tahaks olla. Sisemine mehelikkus on ka ausus – seda naised hindavad. Sõnapidav ja otsusekindel on mehised omadused. Lisaks ei tohiks mees olla lödi, ta peab olema tugev. Mehelik mees tuleb toime erinevate olukordadega, oskab asju teha ja talub pinget. Turvatunne tuleb läbi selle, kui mees suudab jääda rahulikuks ning suudab leida lahendusi keerulistes olukordades. Põhimõttekindlus on hämmastavalt oluline naistele, mis oli ka minule üllatav,

Põhimõttekindel oli ka teatud mõttes isade isa ehk apostel Peetrus, kes  kirjutas oma teise kirja ilmselt üsna vähe aega enne oma märtrisurma Roomas. See tähendab, et ta oli näinud nii mõndagi: Issanda surmast, ülestõusmisest ja taevasseminemisest oli möödas umbes kolmkümmend aastat, kristlaste hulk oli kasvanud, ent nad olid pidanud nägema ka juba palju viletsust ja taluma tagakiusamist. Oli palju neidki, kes olid usust taganenud – kas tagakiusamiste survel või tüdimusest, järeleandmisest kiusatustele, soovist nautida kõike, mida maailmal on pakkuda, kuna esialgsele innukale Issanda peatse taastuleku ootusele oli järgnenud pettumus ja Jumalat viivitamises süüdistav kibestumine. See on midagi, mis on omane kõigile kristlaste põlvkondadele: ka tänapäeval on palju neid, kelle algsele innukusele järgnevad tüdimus, leigus või koguni usust taganemine. See on midagi, mille eest apostel hoiatab meid kõiki, ärgitades mitte kaotama lootust Issanda tõotustele ega jätma kahe silma vahele tõsiasja, et Jumal on teistsugune kui meie ja nii võivad ka Tema tegutsemise viisid olla erinevad sellest, mida meie mõistlikuks või loomulikuks peame.

Peetrus näitab, et see, mis võib meie arvates olla viivitamine, ei pruugi olla seda Jumala jaoks. Seda seetõttu, et Jumala juures on üks päev nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev, ja veelgi enam seetõttu, et Jumal on kõikidele isadele eeskuju andvalt armuline ja halastaja, pikameelne ja rikas heldusest, ning kui Ta ei ole veel tulnud, et kõige üle kohut mõista, siis on selle põhjuseks see, et Ta tahab anda võimalikult kõigile aega meeleparanduseks ja oma elu päästmiseks.

Psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu esines isadepäeva konverentsil Tallinnas Õpetajate majas ettekandega «Millist isa laps vajab? Ta meenutas, et paljud isad kurdavad, et tunnevad ennast paarisuhtes ebapiisavatena, sest peavad taluma naise lakkamatut rahulolematust.

«Naised on sageli kriitilised, sest mehed ei oska olla lastega ja koduseid asju teha. Samal ajal on mehed ja isad sageli suures füüsilise puudutuse puuduses.» Karmen Maikalu andis ka nõuande emadele: märgake ja tunnustage lapse isa, kallistage teda ja öelge «Aitäh!» selle eest, mis ta teeb, ka siis, kui see pole täiuslik.»

Iga isa on tema sõnul täpselt nii hea kui ta parasjagu oskab ja suudab olla, sest vigade tegemine iseloomustab inimesi. «Kui isa teeb lapsele haiget, siis pole see aktsepteeritav, kuid ta ei oska teistmoodi.“

Isad, kes elavad suure pinge ja stressi all, jätavad oma valudest ja vaevadest rääkimata, mis takistab neid lastele pühendumast, olles terve ja mänguline. «Isa vajab head tervist, et olla lapse kõrval,» lausus Karmen Maikalu. «Kuid paljud töötavad õhtul ja nädalavahetusel, neile ei jätku piisavalt puhkust ja und.

Iga laps vajab mõlemat vanemat. Lapsed, kelle jaoks isa on igapäevaelus olemas, saab elus paremini hakkama nii koolis kui ka hilisemas elus.

«Laps vajab isa, kes on tema elus igapäevaselt ja selleks pole vaja tundide viisi koos mängida. Piisab igal päeval 15 minutist, et telefon ja arvuti kõrvale panna ning keskenduda ainult lapsele,» selgitas Karmen Maikalu. «Väikelepsega on lihtsam, sest tema tahab koos mängida. Teismelistega on sageli keerulisem, kuid teismelised tahavad sageli süüa: vii laps sööma ja ta tunneb, et ta on prioriteetne.»

Paarisuhetes tuleb vältida olukordi, kus laps sunnitakse tülitsevate vanemate vahel poolt valima. Laps peab tundma ennast õnnelikuna mõlema vanemaga. «Laps vajab isa, kes armastab ja austab tema ema ka siis, kui elatakse lahus,» toonitas Karmen Maikalu.

Eelmisel nädalal tunnistas 11 aastane poeg oma isa haua juures seistes, et tema isal oli tema jaoks alati aega, ja eriti meeldis talle see kuidas ta koos isaga käis alati Kuressaares pitsat söömas.

Meie soovime peamiselt häid asju kogeda ja meil on sageli tunne nagu ka Jumal meie palveid õigel ajal ei kuule. Jumal mitte ei viivita või et Ta oleks võimetu oma tõotusi täitma –, vaid Ta annab meile aega, sest Ta hoolib ja armastab meid ja ei taha, et keegi meist hukkuks. Tema on valmis meile seda võimalust andma isegi teades, et selle hinnaks on muuhulgas see, et Teda nende poolt, kes on Temas pettunud ja kibestunud ning Temast taganenud, pilgatakse ja teotatakse. Jumal ei jäta andmata midagi, et meie võiksime saada päästetud.

Selle kõige juures on vajalik lõpuks meeles pidada, et me mitte ainult ei oota uusi taevaid ja uut maad, milles elab õigus, vaid me oleme kutsutud juba praegu elama ka ise õiguses, pühaduses, jumalakartuses, olema veatud, määrdumatud ja laitmatud, kasvades meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises ning Talle nõnda kogu oma elu ja olemusega au andes. See ei ole meie teene Tema ees – Tema on meile kinkinud kõik, mis me oleme ja mis meid ees ootab ning kõik au kuulub üksnes Talle nii nüüd kui igavesti. Elu õiguses, pühaduses, vagaduses ja jumalakartuses on meile kingitud võimalus – võimalus elada tõelist elu siin ja praegu ja kord ka igavikus.